HELPIFIC kiidab Vunki Mano
loometalguid Võrumaal 

Esimene CoSIE projekti häkaton Vunki Mano saigi oktoobri esimesel nädalavahetusel läbi viidud ning tuleb tunnistada, et tehtud sai see lausa üle ootuste hästi: häkatoni viimasel päeval olid kõik osalejad hoogtööst ning ajude ragistamisest silmnähtavalt kurnatud, kuid saavutatuga samas äärmiselt rahul ning endis ehk pisut positiivselt üllatunudki!

Meil Helpificu tiimis ei jää muud üle, kui teha kniks ja kraaps kõikidele, kes oma jõu ja nõuga häkatoni läbiviimise taga seisid: braavo!

Helpificu kohtumine Lions Clubs International presidendiga

16. aprillil kohtusid Helpificu asutajad Keiu Roosimägi ja Annika Amenberg LionsClubs International (LCI) president Dr. Jitsuhiro Yamadaga Jaapanist. Helpific sai tunnustuseks tänutahvli, mida antakse üle suurtel rahvusvahelisel tasemel kohtumistel. Tänutahvel kujutab iga-aastase Peace Poster konkursi võitja tööd. Helpificule anti üle 2014-2015 aasta võitja, 13-aastase Hiina  tüdruku töö repro teemal "Peace, Love and Understanding” (tõlkes “Rahu, armastus ja mõistmine”).

Helpific on Ajujahi finaalikoha vääriline

Ajujahi finaal on läbi, äriideede konkursi finaalis pärjati võitjaks SprayPrinter. Ka Helpific ei tulnud koju tühjade kätega - Startup Inkubaator Tehnopol andis Helpifule üle eriauhinna - 5 000 euro väärtuses kinkekaardi, mis hõlmab endas ekspertnõustamist jätkusuutliku ärimudeli väljatöötamisel, ettevalmistumisel investeeringuteks ja kapitali kaasamiseks. Tehnopoli Startup Inkubaatori juht Martin Goroško on veendunud, et  Helpificu teenus kõnetab väga kindlat ja lojaalset sihtgruppi, kellele turg kuigi palju alternatiivseid lahendusi ei paku. Loe analüüsi edasi

Lisaraha teenimine pole kunagi olnud lihtsam kui praegu

Helpific on koos Autolevi, Bondora, Fundwise, Goworkabit Estonia, Postpal, Shipitwise, Taxify, Toitla, Wisemile ja Uberiga asutanud Eesti Jagamismajanduse Liidu. Üksmeelselt valiti juhatusse Keiu Roosimägi (Helpific), Enn Metsar (Uber) ja Hannes Lents (Toitla). Liidu eesmärgiks on jagamismajanduse edendamine ja tutvustamine. Ühing seisab selle eest, et jagamismajanduses osalemine ja seeläbi ühiskonda panustamine oleks kättesaadav, tunnustatud ja mõistlikult seadusandlikult reguleeritud.

Mitmekesisuse päev Helpificus

Infotehnoloogia areng muudab ühiskonda mitmes aspektis - seni peidus olnud vähemusgrupid tulevad paremini esile kui kunagi varem ning meenutavad meile, et ühiskonna mitmekesisus on igapäevane reaalsus, millega tuleb õppida parimal moel toime tulema. Mitmekesisuse päeva raames arutleti Helpificus selle üle, kuidas parandada puudega inimeste kaasatust ühiskonda nii virtuaalkeskkonna abil kui reaalses käegakatsutavas keskkonnas. Loe edasi

Vaimse tervise häirega inimesed tööturul - oht või võimalus?

11. juunil toimus Tallinnas Stroomi rannas koguperefestival “Puude taga on inimene”, kus Helpific püstitas arutelu “Vaimse tervise häirega inimesed tööturul - oht või võimalus?”. Üheskoos sooviti leida vastused küsimustele, mida vajavad vaimse tervise häirega inimesed, et siseneda tööturule ja mida ettevõtted, et palgata vaimse tervise häirega inimesi. Samuti uuriti, mida saavad teha professionaalsete teenuste pakkujad. Vestlusring toimus koostöös Tallinna Vaimse Tervise Keskuse, Tallinna Ülikooli ja Soome Arcada Ülikooliga. Loe edasi

Mitmekesisust ei saa kellelegi peale panna, see peab tulema seestpoolt

Helpific kaasasutaja ja klienditoe juht Triin Üksvärav andis intervjuu portaalile Hea Kodanik, milles rääkis sellest, mis on mitmekesisuse nõustaja tööks ning kuidas erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamine on organisatsioonidele kasulik ja vajalik, kuidas pakkuda keskkonda, mis tõmbab ligi erinevaid inimesi ja neid ka tööl hoiaks ning millised on probleemid ja positiivsed arengud mitmekesisuse vallas Eesti tööturul. Loe edasi

Hirmud ja müüdid erivajadusega töötajast on vaja purustada

ISS Eesti on teerajajaks erivajadusega inimeste tööhõive edendamisel – neil on palgal ligi 250 erivajadusega inimest ning täna jagavad nad oma kogemusi koostöös Töötukassaga ka juba teistele firmadele. Personalijuht Helo Tamme rääkis Helpificule sellest, kuidas nad leiavad töölesoovijatele sobivaid lahendusi, võttes arvesse igaühe eripära. Kuigi erinevate organisatsioonide ja erasektori koostöö on jätkuvalt arenemas positiivses suunas, on tööd veel palju teha. Eelkõige on selle arengu jätkumiseks vaja purustada müüte, laiendada teadlikkust ja rääkida rohkem positiivsetest edulugudest erivajadusega inimeste palkamisel. Loe edasi

Kas kaotatud aastad või väärtuslik elu õppetund?

28-aastane Madis on viimase 10 eluaasta jooksul läbi käinud tulest ja veest. 18-aastaselt diagnoosisid arstid Madisel skisofreenia, hiljem ka bipolaarse isiksushäire, aga alguse sai kõik sügavast depressioonist noorukieas, mis oli nii tugev, et kippus võtma eluisu. Kui elu veeretab meie teele raskeid katsumusi, siis nendega toimetulemisel on oluline see, kuidas me oskame neisse suhtuda. Madis jagab oma kogemust, mida haigusega toimetulek on talle elu kohta õpetanud. Loe edasi

Vabatahtlike pöördumine: kui palju jaksab vabatahtlik?

Ilma vabatahtliketa, kes panustavad missioonitundest ja tasu saamata, oleks meie ühiskond vaesem, õnnetum ja mitmed olulised asjad jääksid tegemata. Täna rabeleb aga nii mõnigi sotsiaalne algatus oma eelarvemuredega üksi. Kui kaua vabatahtlikud jõuavad tööd teha, kui riik nende tegevust ei toeta, küsivad mitme Eesti vabatahtlikke koondava ühenduse esindajad? Loe edasi

Helpific kui suur globaalne kogukond

Helpific kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas Helpificut ajakirjas Vaimupuu. Lisaks Helpificu idee ja meeskonna tutvustamisele, kirjutas Keiu ka ette tulnud väljakutsetest ning tulevikuplaanidest. Loe edasi

Vapustavad lood, vapustavad inimesed

Helpific toob teieni kasutajate kogemustel põhinevad lood inimestest, kes on Helpificu tugikeskkonna kaudu postitanud abipakkumise või -palve. Loe inspireerivaid lugusid ja liitu kogukonnaga siin

Tule tugikeskonda Helpific vabatahtlikuks ajakirjanikuks!

Helpific viib kuni aprillini 2017 koos rahvusvaheliste partneritega läbi projekti “Positiivse suhtumise arendamine – edu vaimse tervise probleemidega noorte tööturule integreerumisel”. Projekti eesmärk on edendada vaimse tervise häirega noorte tööhõivet ning aidata kaasa vaimse tervise häirega seotud häbi vähendamisele ühiskonnas. Seoses projektiga otsime tegusaid vabatahtlikke ajakirjanikke, kes kirjutavad projekti perioodi jooksul olulisi artikleid, persoonilugusid ja arvamuslugusid ning viivad läbi intervjuusid nii vaimse tervise häirega noorte endiga kui tööandjatega. Tutvu pakkumisega

Kui elu veeretab meie teele raskeid katsumusi, siis nendega toimetulemisel on oluline see, kuidas me oskame neisse suhtuda. Just oskus on siin tähtis, sest olukorda filosoofilisemalt mõtestamata kipume esmalt ennast seadma ohvri rolli, mis raskustega toimetulekut paraku kuidagi ei edenda.

Kohtume Madisega Kadrioru Vaimse Tervise Keskuses ning juba esimene pilk noormehele veenab mind, et minu vastas istuv sportliku kehaehituse ja sõbraliku ning kindla silmavaatega noor inimene ei esinda mitte ohvri rolli kandjat, vaid kedagi, kes on enda jaoks asjad üsna selgeks mõelnud, aga sama kindlalt võib oletada, et  ligi 10 aastat käidud tee pole talle lihtne olnud.

Madis

18-aastaselt diagnoosisid arstid Madisel skisofreenia, hiljem ka bipolaarse isiksusehäire, aga alguse sai kõik sügavast depressioonist noorukieas, mis oli nii tugev, et kippus võtma eluisu. Hakkamasaamine elu keerulisemal perioodil, ehk teismeeas, sõltub suuresti sellest, kui  hästi on meid selleks ette valmistatud, kui tugevad me vaimselt oleme.

Praeguseks 28-aastane noormees on pärit väikesest maakohast. Ehkki ilma isata kasvanud, peab ta ise oma lapsepõlve õnnelikuks – naispere poolt hoitud ja armastatud poiss oli terve, tugev ning koolis tubli õpilane. Kõik muutus teismeeas: „See oli kooliterror – iga minu suunas tehtud negatiivne kommentaar tekitas stressi. Olin küll spordipoiss ning füüsiliselt tugev, aga loomult introvert ning kiusamisele tundlik, samuti puudus mul oskus enda eest seista.“ Madis ise arvab, et kiusamine võis olla põhjustatud tema pisut erilisest staatusest koolis - nimelt nii koolidirektor kui mõned õpetajad olid pärit tema perest.

Kooli vahetas noormees pärast seda, kui depressioon ta esmakordselt haiglasse viis. Väikeses kohas kõik ju tunnevad üksteist ning arutlusobjektina ta ei soovinud vanasse kooli naasta - gümnaasiumihariduse sai ta Tallinna Vanalinna õhtukoolist.

Elu raske diagnoosiga

Skisofreenia tähendab elu täiesti teises, teistele inimestele mõistetamatus  reaalsuses ning kõik see, mida sa kuuled, näed ja koged, tundub nii tõeline, et sa ei tule selle pealegi, et kõik toimuv on ainult reaalsus sinu ja mitte teiste jaoks. Kuidas suutagi mõista, et need sundmõtted, kummalised kujutluspildid, hirmutavad aistingud on vaid sinu enda aju „kurikaval sepitsus” ega oma suuremat tegemist ümbritseva keskkonnaga. Pildi pani Madis kokku tasapisi, kildhaaval, aga algus oli keeruline.

Esimest korda psühhiaatri juurde minna oli noormehele juba psühholoogiliselt raske katsumus ning võttis mitu aastat, enne kui ta end mugavamalt tundis. Praegu on tal oma kindel arst, ent Madis arvab, et internetis võiks olla mingi sait, kust mures noorukid võiksid leida mingit üldist informatsiooni vaimsete häirete ja nendega  seotud sümtomite kohta ning ehk isegi arstide või kogemusnõustajate kontakte, kellelt saaks esmast nõu küsida.

„Enne oma haigust ei teadnud ma midagi skisofreeniast ega bipolaarsest isiksusehäirest. Olin näinud ainult filme, kus skisofreeniat näidatakse väga halvas valguses, hirmutavas mõttes võimendatult. Aga lugenud polnud ma nendest midagi. Sümptomite ilmnedes ei osanud ma aimata, millega tegu - ma olin noor ega osanud olukorraga toime tulla. Viimase 4-5 aastaga olen seda haigust rohkem tundma õppinud. Olen lugenud raamatuid, saanud teadmisi arstidelt, õppinud oma kogemusest, osalenud koolitustel“.

Psühhoosidega võitlemisel on Madis pidanud aastate jooksul palju kordi haiglatee ette võtma. Üks ravikord kestab umbes 2 nädalat. „Algusaastatel tuli haiglas olla 5-6 nädalat korraga. Praegu on mul piisavalt kogemusi ning ma oskan oma olemist nii korraldada, et tekivad ainult unehäired - oskan ennetada ja lähen ise õigel ajal haiglasse. Varem ma ei osanud õigel ajal reageerida ning pöördusin haiglasse alles siis, kui olukord oli juba päris hull. Siis tuli ka pikemalt haiglas olla“.

Madis on tänulik oma perele ja sõpradele, kes on talle alati toeks olnud.  Just perekonnaliikmed aitasid tal mõista, et omal jõul ta ei suuda toime tulla ning et on vaja pöörduda arsti poole. Niisamuti julgustasid nad noormeest otsima tuge sporditegemisest  ning jõusaalitrennid on osaks tema päevadest ka praegu, töötades Iru noortemajas treenerina.

Kas haige või hoopis eriline inimene?

„Esimestel aastatel pärast diagnoosi saamist tundsin end väga haigena ja võtsin ka haige rolli. Aga hiljem võtsin end kui erilist inimest. Olen küll haige, aga teen samu asju kui iga teinegi - õpin, käin tööl ja trennis. Mul on sõbrad, tüdruk, perekond“. Praegu ütleb Madis, et haigus on osa temast ja ta on sellega rahul, seda enam, et ta saab ju kõike teha nagu ta sõbradki. „Ma suudan kõike, mida nemadki. Vahe on ainult selles, et ma pean oma tervist rohkem jälgima. On ka raskemaid haigusi. Olen isegi mõelnud, et tänu haigusele olen ma enda suhtes hoolitsevam kui teised minuealised – lähen õigel ajal magama, teen sporti, toitun tervislikult - püüan igati ennast arendada. Haigus paneb mõtlema. Tänapäeva noored käivad palju väljas, tarvitavad alkoholi ja pruugivad uimasteid. Mina tean, et kui ma enda eest hoolitsen, on mu tervis ok“.

Ennetustöö ja rehabilitatsioon

Madis on nõus, et vaimse tervise küsimustes tuleks hakata noori juba algklassides harima. Depressioon tabab noori üha varasemas eas ning on väga oluline, et laps oskaks enda juures ära tunda sümptomeid, mille puhul peaks hakkama abi otsima.

Eriti oluliseks peab noormees kogemusnõustamise praktikat – kogemus on kõige parem õpetaja, ka teise inimese kogemus. „Algusaastatel ma oleks vajanud rohkem abi - on palju kergem olukorraga leppida, kui tead, et ka teised on sama läbi elanud. Kogemusnõustaja ei rõhuta  haigust, temaga saab kergemini kontakti, ta on selle ise läbi elanud ja mõistab abivajajat paremini. Ta aitab mõista ennast ja oma probleeme“.

Kogemusnõustamine pole toetussüsteemina Eestis veel kuigi levinud meetod, aga Madis on omal nahal  kogetu läbi selle tõhususes ja vajalikkuses veendunud ning on otsustanud ka ise edaspidi hädasolijaile abiks olla. Ta on läbinud kogemusnõustaja koolituse teooria osa ning peale praktikat on ta valmis kogetut jagama. Loodan, et Madis realiseerib ka oma unistuse omandada psühholoogi elukutse, kus ta saaks oma kogemust edukalt rakendada teiste abistamiseks.

Madisel on paaril viimasel aastal olnud ka tugiisik, kes aitab elu mõtestada ja eesmärke paika panna ning üldiselt igapäevaeluga toime tulla. Kuna haiglad tugiisiku teenust ei paku, siis on Madise enda tugiisik teda ka  haiglasoleku ajal külastanud ning noormees peab seda väga oluliseks toeks. „Eriti haiguse algfaasis on tugiisiku olemasolu väga vajalik, kuid ta on ka hiljem suureks abiks“.

Noormehe arvates on vaja ühiskonnas teha selgitustööd, rääkida vaimsete häiretega inimeste probleemidest ning eriti seda, mis puudutab nende tööhõivet. Tööandjad suhtuvad neisse tihtipeale eelarvamusega ning kartlikult ja seda just ühiskonna stigmatiseeritud suhtumise tõttu. „Arvan, et tööandjatel puudub lihtsalt selliste inimestega töötamise kogemus, nad pole ka piisavalt teadlikud võimalustest, mida saaksid vaimsete häiretega inimeste palkamisel kasutada. Usun, et alati pole probleemiks teha pisut paindlikumaid töögraafikuid, mitte rakendada öötööd jms“.

Elu väärtuslik õppetund

Võib küll täie kindlusega öelda, et Madis on oma elu ühe õppetunni omandanud. Pole mõtet vihastada ega sõdida sellega, mida esmapilgul muuta ei saa – parem võtta see omaks ja õppida sellest ning tulemusena ei räägi me mitte haigusele kaotatud aastatest, vaid väärtuslikust kogemusest, mis on tugevdanud nii hinge kui vaimu.

„Ei tohi alla anda, kasvades muutud tugevaks. Ja sa ei tea kunagi, milleks mingi asi hea võib olla,“ sõnab Madis lõpetuseks.

Tekst: Ene Kaju, Helpific vabatahtlik ajakirjanik

© Helpific