Mida sügavam on puue, seda rohkem on inimesele vaja tehnoloogiat. Tehnoloogia teeb vabaks, ühiskonnas teistega võrdsemaks!
Kristina Amor, Helpific Eesti
22.02.2019 toimus Helpificu poolt korraldatud seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", siin kokkuvõte toimunust ning räägitust.
Loeng "Kas riigi sotsiaalhoolekande senist toimimist on võimalik muuta?"
Paneel "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused"
Helpificu näol on tegemist „ükssarvikuga” – erilise ja omapärase organisatsiooniga (nn. impact ettevõtte, sotsiaalse ettevõttega), mis sai alguse 4,5 aastat tagasi. Aastate jooksul on Helpific pakkunud väljakutseid ka arengusse kaasatud mentoritele, sest erivajadusega inimestele suunatud platvormi arendamine on võrreldes teiste valdkondadega (näiteks mängude arendamine) keerulisem ja seeläbi aeglasem.
Tallinna Ülikooli õppejõud ja Helpificu kaasasutaja Zsolt Bugarszki on kolme aasta jooksul uurinud Helpificu platvormi arengulugu neljas riigis: lisaks Eestile veel Hungaris, Ukrainas ja Horvaatias. Uurimustöö käigus selgus, et Helpificu iseloomustavad kolm olulist märksõna: paindlikkus, hõivatus (sidemed võivad olla üle kogu maailma), jätkusuutlikkus (sidemed püsivad tänu võrgustikule). Tegemist on jagamismajandusega, mis tugineb sotsiaalsele kapitalile. Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi on öelnud, et tegemist on organisatsiooniga, mis avaldub mõju sotsiaalsetele suhetele.
 |
| Tallinna Ülikooli õppejõud Zsolt Bugarszki. Foto: Saara Mildeberg |
Kristina: "Minu ideaalne päev on see, kui ma olen saanud teha väikese heateo!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimus Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik ajakirjanik Kristina aitas korraldada. Peagi saate lugeda tema kokkuvõtet toimunud seminarist.
Esitasime Kristinale mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Maarja: "Rohkem sallivust ja empaatiat!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie praktikant Maarja aitab korraldada.
Esitasime Maarjale mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
 |
| Maarja Niimann |
Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida modereerib Tom Rüütel.
 |
| Tom: "Näen takistustes võimalust!" |
Esitasime Tomile mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", kus kell 14.45-15.15 toimub paneel "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" (inglise keeles, tõlge eesti keelde). Paneeli juhib Zsolt Bugarszki, tõlge Christman Roos.
Paneelis osalejad:
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
René Randver - töötab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnas nõunikuna, osaleb seminaril külalisena
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspetsialist
Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ, juhatuse liige
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Seminari PÕLETAVATEKS PÕHIKÜSIMUSTEKS on:
- Kas valitsuse senist sotsiaalhoolekande süsteemi on võimalik muuta ning kas sotsiaalvaldkond on võimeline muutuma uute tehnoloogiate ja meetodite pealetungi ajastul?
- IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) potentsiaal/võimalikkus loomaks jätkusuutlikke hoolivaid kogukondi.
- Tuleviku Kodanik - tänapäevaste mudelite ümberkujundaja - teabe ja ressursside korraldamine, andmete analüüsimine, kodanike mõjuvõimu suurendamine.
- Sotsiaalsektori digitaalse kultuuri muutus - millised muutused toetavad sobiva infrastruktuuri ehitamist muutusteks? Millised on takistused, riskid, ohud?
- Kas teenuse saaja peab olema teenuse kujundaja ja otsustaja - mida ta vajab, millal ning kuidas teenus temani jõudma peab?
Tutvutame Teile paneeli labiviijat ja paneelis osalejaid.
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert.
Zsolt on tegelenud rohkem kui 20 aastat kogukonnapõhiste teenuste arendamisega erinevates riikides ja Eestis tegeleb hetkel uuenduslike lahendustega, kuidas kasutada kaasaaegset tehnoloogiat, IKT (informatiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid ning majandusmudeleid, et toetada kogukonna haavatavamaid inimesi. Zsolt on üks Helpificu kaasasutajatest ja juhib Tallinna Ülikoolis Sotsiaalse Ettevõtluse magistriprogrammi, mis järgib projektipõhist õppemeetodit.
 |
| Zsolt Bugarszki, paneeli "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" juht |
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
 |
| Christman Roos - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist |
Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse juhib ministeeriumis sotsiaalvaldkonda, kuhu kuuluvad hoolekande, võrdsuspoliitikate ning laste ja perede osakonna tööd ja tegemised. Tema avaliku teenistuse karjäär on kestnud üle 15 aasta. Eelnevalt on Rait töötanud Tallinna Vangla direktorina ning justiitsministeeriumi haldusalas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas omab ta pikaajalist väliskoostöö kogemust, eelkõige Ida-Euroopa regiooni ning Gruusia reformides. Rait on omandanud kõrghariduse sotsiaaltöös, lõpetanud Tartus Euroopa õpingute kursuse magistrikraadiga ning hetkel kirjutab Tallinna Ülikoolis doktoritööd „Eesti sotsiaalhoolekandesektori deinstitutsionaliseerimine - hetkeseis, takistused ja võimalused“.
 |
| Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler |
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist
Tauno vastas meie poolt esitatud viiele küsimusele. Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Kirjelda palun ennast viie lausega või ütle, mis Sul parasjagu pähe tuleb!
Kõik on võimalik, kui vaid osata tahta!
Millega tegeled igapäevaselt nii oma töös, kui mis on Sinu hobid/tegevused vms?
Olen oma kõrgkooliõpingute käigus sukeldunud sotsiaaltöö sügavustesse ja antud valdkonnale ka tööalaselt truuks jäänud. Alustasin erialast tööd lastekaitses ning jõudnud üsna pea äratundmiseni, et puuetega inimeste valdkond on see, mis mind on kutsunud. Igapäevaselt olen hetkel ametis Eesti Puuetega Inimeste Kojas peaspetsialistina. Minu tööülesannete variatiivsus on nagu ühes keskmises Eesti mittetulundusühingus ikka - tegevusi jagub seinast-seina, alates tehnilistest tugitegevustest lõpetades puuetega inimeste huvikaitseni.
Eelmisel aastal leidsin, et oleks aeg oma mugavustsoonist väljuda ning asusin Tartu Ülikoolis omandama magistriõppes info- ja teadmusjuhtimise eriala, saamaks omandamaks oskusi, kuidas tänapäeval efektiivselt koguda, korrastada ja analüüsida pidevalt kasvavat info ja andmete hulka.
Kas Sinul on oma unistus Eestist? Kui jah, siis milline see on? Miks on ühine panustamine kogukondlikku heaollu Sinu arvates vajalik?
Minu unistus Eestist on, kus me suudaksime pühendada oma lähedal olevatele kaaslastele samavõrd tähelepanu, kui me tänasel päeval pühendame aega erinevatele nutiekraanidele. Minu soov on, et me oleks lisaks arenenud digiriigile ka eesrindlikud selles osas, kus me suudame märgata enda ümber abivajajaid ja pakkuda neile õigel ajal, õiges kohas vastavalt vajadusele abi ja toetust.
Tänu panustamisega kogukondlikku heaollu saame anda oma panuse muutmaks kogukond, kus me elame, inimväärsemaks. Sageli on olukordi, kus mõni kogukonnaliige vajab väikest abi või toetust oma mure leevendamiseks või lahendamiseks. Inimese jaoks, kes on valmis tulema ja aitama abivajajat, ei pruugi see samm olla suur, kuid abivajaja jaoks võib see abi olla hindamatu. Osakem märgata enda kõrval abivajajaid ja olla julged omalt poolt abi pakkuma!
 |
| Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist |
Mida tähendab Sinu jaoks selline mõiste nagu „maailma muutmine“? Kuidas seda teha?
Maailma muutmine algab igast inimesest endast ja oma suhtumisest teda ümbritsevasse. See on vundamendiks, et me saaksime ellu viia uusi ideid ja tegevusi, mis aitavad maailma muuta meie kõigi jaoks paremaks. Tasuks heita pilk peeglisse ja küsida, mida sa ise oled viimase aasta jooksul ära teinud, et sind ümbritsev maailm muutuks sinule meelepärases suunas. Me kipume arvama, et meil üksikisikutena puudub võimalus mõjutada seda, mis toimub meie ümber, kuid iga meie tegevus või tegemata jätmine omab mõju - olgu see siis positiivne või negatiivne. Olles ise teadlikumad sellest, millist mõju meie tegevused omavad, suudame oma käitumisega ka meid ümbritsevat kujundada.
Mis ajab Sind hommikuti voodist välja?
Hommikuti ajab mind voodist välja elu ise. Minu igapäevased tegemised on täis uusi väljakutseid - iga päev toob kaasa uusi olukordi, uusi kohtumisi põnevate inimestega ning vajaduse igapäevaselt omandada uusi teadmisi ja oskusi. Sageli on mu suurimaks väljakutseks, kuidas hoida oma elu erinevaid valdkondi (töö, kool, pere, hobid) tasakaalus ja et oleks piisavalt tarkust eristada oluline ebaolulisest, kuhu oma energiat parasjagu suunata.
Villu Urban - Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing MTÜ.
Villu võtab olulise kokku järgnevaga: "Ei ole nii, et valgus paistab ainult tunneli lõpust – valgus on ju kogu aeg meie ümber!"
 |
| Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ |
Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Jaak Raie on töötanud juhtimise ja meeskonnatöö valdkonnas üle viieteistkümne aasta. Varasemad ametipositsioonid Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhina ja Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena on tekitanud suuremat huvi protsessi, muutuse ja arengu juhtimise vastu. Teda motiveerivad ja innustavad inimressurss koos pidevalt arenevate tehonoloogiliste lahenduste ja üha suureneva informatsiooni hulgaga, kombates pidevalt inimressursil põhineva meeskonnatöö piire. Samal ajal pakuvad väga huvi ka säästva kinnisvaraarenduse mudelid, jõudlus kõigis oma vormides ning varahaldus. Aktiivse ja üsna praktilise mõtteviisiga on ta võimeline parimate otsuste tegemiseks looma interdistsiplinaarseid ühendusi.
2013. aasta aprilist alates on Jaak Raie Tallinna Teaduspark Tehnopoli tegevjuht ja vastutab ettevõtlusteenuste strateegia, start-up inkubatsiooni ja investeeringute ning kinnisvara arenduste eest, mis baseeruvad Smart City (Targa Linna) filosoofial.
 |
| Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht |
Aitäh kõigile paneelis osalejatele ning külalistele!
Aigi Vahing: "Arvan, et ühine panustamine on vältimatu kui soovida kogukondlikku heaolu!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", kus kell 15.30-15.45 viime ühistegevuses läbi vahepala füüsilise ja vaimse heaolu tõstmiseks, juhendajaks Aigi Vahing.
Esitasime Aigile mõned küsimused ja saime vahvad vastused. Loe ja saa Sinagi inspireeritud.
 |
| Aigi Vahing. Foto: Aivar Pärtel |
Tarvo Tobbi maailma muutmise lihtne valem:
"Ütlen tere, aitäh, palun vabandust. Avan ukse, korjan üles maas vedeleva prahi ja viskan prügikasti ning aitan abivajajat!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik Tarvo aitab korraldada.
Esitasime Tarvole mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Pille Šalamov: "Unistan, et igaühel oleks kindlustunne enda ja oma pere tuleviku suhtes"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik Pille aitab korraldada.
Pille tutvustab end ning toob välja, miks panustamine kogukondlikku heaollu on oluline.
Pikalt tegutsenud ansambli Bandemoonium liige ja kunstnik Uku Vahur lööb Helpificus kampa vabatahtlikuna
22.02.2019 toimub Helpifu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida Uku aitab korraldada.
Esitasime Ukule mõned elulised ja loomingulised küsimused.
Kirjelda palun ennast viie lausega või ütle, mis Sul parasjagu pähe tuleb!
Jah, muidugi - kuid ei, vahel võib kõik olla teisiti.
Tule suhtle ja saad teada!
Elades enda elu paremaks - sõltumata oma puudustest, muutuvad tõelised elu väärtused tähtsaks ja hinnatakse neid inimesi, kes on elus olulised.
Suheldes ja elades ei ole maailm jube, vaid kirjum kui hea ja halb.
Millega tegeled igapäevaselt nii oma töös, kui mis on Sinu hobid/tegevused vms?
Töötan keraamiku abilisena. Hobideks kunst ja muusika.
Kas Sinul on oma unistus Eestist? Kui jah, siis milline see on? Miks on ühine panustamine kogukondlikku heaollu Sinu arvates vajalik?
Eestis peaks olema rohkem tegusi nii poliitikutelt kui ka kodanikelt. Riik ei ole ainult poliitikud ja ametnikud. Riik - see oleme meie, kes me ise elame ja toimetame selles riigis. Töö tegi ahvist inimese. Kodanikud peaksid ise tegudega panustama riigi toimimisse, mitte lootma riigiametnikele. Olen istunud nädalaid oma kodus ja aega surnuks löönud. Elu ja meeleolu läks hullemaks. Ainult tegutsemine ja liikumine on aidanud. Imesi ja üllatusi pole olemas, need loome ise.
Mida tähendab Sinu jaoks selline mõiste nagu „maailma muutmine“? Kuidas seda teha?
Maailma ei saa muuta. Loodus tegutseb meie tahtest sõltumata edasi. Maailm ei vaja muutmist. Inimesed ja ühiskond peab muutuma. Ainult tegude ja tegutsemisega midagi muutubki.
Mis ajab „Sind“ hommikuti voodist välja?
Kui ma ennast maast lahti ei aja ja ei asu tegutsema, ei muutu midagi paremaks. Hakkab hullem. Muudan seda, mis muutub minus ja õpin elama sellega, mis ei muutu.
Kui Sa saaksid ajas rännata, kuhu Sa läheksid?
Kas meie kohalolek ajaloos muudab tulevikku? On tulevik see, mida näha sooviksime? On tulevikus, kuhu rändad, seda, mida sina alles tulevikku lood?
Aitäh Uku!
Maksimilian: “Abi, mida pakkuda, võib olla erinev sellest, mida me endale ise ette kujutame!”
Tiimiliige Maksimilian Mattiesen – Helpific, Eesti
Tekst: Pille Salamov
Maksimilian peab vabatahtlikku tegevust teiste inimeste aitamiseks vajalikuks: "Eks ikka nõrgemaid tuleks aidata. Ja mitte ainult nõrgemaid, vaid ka neid, kes abi vajavad. Abi võib ju olla erinev: rahaline, esemeline (kingid abivajajale näiteks televiisori), mõtteline (aitad kedagi info otsimise või kirja kirjutamisega ametiasutusele), abi näost-näkku (saadad inimest üritusel või aitad arsti juurde minna) jne."
Enda tegevusest Helpificus toob ta entusiastlikult välja: "Helpificuni jõudsin läbi töötukassa aastal 2015 (ametlikult esimeseks päevaks Helpificus oli 31.12.2015). Tol ajal ma otsisin tööd ja töötukassas pakuti mulle vabatahtliku tegevust Helpificus. Siis ma midagi sellest organisatsioonist ei teadnud ja tolleks hetkeks oli Helpificul elupäevi veidi üle aasta. Ma olen osalenud mitmetel üritustel - näiteks "Puude taga on inimene". Viimasel ajal tegelen põhiliselt abisoovide kuulutustega, panen neid üles Facebooki. Otseselt ma kedagi isiklikult abistanud ei ole seni. Saaksin teha seda, mida olen võimeline ise tegema. Näiteks saaksin aidata suhtlemisel ametiasutustega või ka poes käimisel. Eks seda, mida saaksin teha, saab ju alati ka arutada, kas ma olen võimeline sellist abi pakkuma."
Helpificu soovitamisel tuleb tema sõnul arvestada sellega, kas abivajajad sooviksid oma murega avalikkuse ette tulla.
Helpificu kaasasutaja ja juhatuse liikme Keiu sõnul on Maksimiliani puhul tegemist vabatahtlikuga, kes on väga kohusetundlik, abivalmis, sõbralik nii meie klientide, kaastöötajate - ja vabatahtlike kui partneritega: “Ta tunneb siirast huvi, et asjad, mis ta on endale vabatahtlikuks tegevuseks valinud, oleksid hästi tehtud. Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et ta on meie juurde tulnud ja jäänud!”
 |
| Maksimilian Mattiesen |
Helpific ja Meiela Võrumaalt
02:16:00
Helpific ja Meiela ühendavad jõud Võrumaal
Anname sotsiaalsele innovatsioonile Vunki
Mano!
Selle aasta alguses alanud rahvusvahelise
projekti eesmärgiks on uuenduslike praktikate abil suurendada kõikide kodanike
kaasatust ja luua neile võimalusi ühiskonnas aktiivselt tegutsemiseks. Projekti
keskuseks on Võrumaa ja juba on ka tulemusi näha. Väga edukalt möödunud Vunki
Mano esimesed loometalgud Vastseliinas tõid kokku ligi sada inimest ja andis
hoogu juurde kümnele ideele, millega tegeletakse pidevalt edasi.
 |
| Vunki Mano loometalgute avaüritus Vastseliinas. |
Vähenenud töövõimega inimestele
mitmekesiste töövõimaluste leidmine ei ole kuskil lihtne, see pakub
väljakutseid nii väikeste kui ka suurte riikide sotsiaalsüsteemidele. Selle
karjuvalt lahendust nõudva mure lahendamiseks istusid laua taha mitmed
olukorraga erinevatest külgedest kokkupuutuvad osapooled.
Töötukaasa, MTÜ Toetuskeskus Meiela ning
neli aastat tagasi Tallinnas alguse saanud sotsiaalset innovatsiooni loov
start-up MTÜ Helpific on ühendanud jõud uute võimaluste leidmiseks. Soov on viia
kokku inimesed, kellel oleks kas igapäevatoimetustes abi vaja või ka
ühekordseteks toiminguteks, ning need, kellel seda abi pakkuda on, lihtsalt ei
leita teineteist ülesse.
On nii hea meel näha, et MTÜ Meiela
Toetuskeskuse elanik Sirle-Merle on Meielast esimesena Helpific portaali oma
abipakkumise kuulutuse edastanud. Hoogu andsid talle ka Võrumaa Arenduskeskus ja üle saja viiekümne inimese tema lugu sotsiaalmeedias jagades.
 |
| Töökas ja rõõmus Sirle-Merle |
MTÜ Toetuskeskus Meiela Töökeskuse Facebooki lehel on detsembris ilmumas toredaid lugusid nende inimetest, kes
läbi Helpificu oma abikätt Võrumaal pakuvad. Helpific keskkonnas kohtuvad
nii abipakkujad kui ka abivajajad!
Anname meie homsele päevale vunki mano!
Positiivse Suhtumise Arendamine
22:50:00
Kas kaotatud aastad või väärtuslik elu õppetund?
Kui
elu veeretab meie teele raskeid katsumusi, siis nendega toimetulemisel on
oluline see, kuidas me oskame neisse suhtuda. Just oskus on siin tähtis, sest
olukorda filosoofilisemalt mõtestamata kipume esmalt ennast seadma ohvri rolli,
mis raskustega toimetulekut paraku kuidagi ei edenda.
Kohtume
Madisega Kadrioru Vaimse Tervise Keskuses ning juba esimene pilk noormehele
veenab mind, et minu vastas istuv sportliku kehaehituse ja sõbraliku ning kindla silmavaatega noor
inimene ei esinda mitte ohvri rolli kandjat, vaid kedagi, kes on enda jaoks
asjad üsna selgeks mõelnud, aga sama kindlalt võib oletada, et ligi 10 aastat käidud tee pole talle lihtne
olnud.
 |
| Madis |
18-aastaselt diagnoosisid arstid Madisel skisofreenia, hiljem ka bipolaarse isiksusehäire, aga alguse sai kõik sügavast depressioonist noorukieas, mis oli nii tugev, et kippus võtma eluisu. Hakkamasaamine elu keerulisemal perioodil, ehk teismeeas, sõltub suuresti sellest, kui hästi on meid selleks ette valmistatud, kui tugevad me vaimselt oleme.
Praeguseks
28-aastane noormees on pärit väikesest maakohast. Ehkki ilma isata kasvanud,
peab ta ise oma lapsepõlve õnnelikuks – naispere poolt hoitud ja armastatud
poiss oli terve, tugev ning koolis tubli õpilane. Kõik muutus teismeeas: „See
oli kooliterror – iga minu suunas tehtud negatiivne kommentaar tekitas stressi.
Olin küll spordipoiss ning füüsiliselt tugev, aga loomult introvert ning
kiusamisele tundlik, samuti puudus mul oskus enda eest seista.“ Madis ise
arvab, et kiusamine võis olla põhjustatud tema pisut erilisest staatusest
koolis - nimelt nii koolidirektor kui mõned õpetajad olid pärit tema perest.
Kooli
vahetas noormees pärast seda, kui depressioon ta esmakordselt haiglasse viis.
Väikeses kohas kõik ju tunnevad üksteist ning arutlusobjektina ta ei soovinud
vanasse kooli naasta - gümnaasiumihariduse sai ta Tallinna Vanalinna
õhtukoolist.
Elu
raske diagnoosiga
Skisofreenia
tähendab elu täiesti teises, teistele inimestele mõistetamatus reaalsuses ning kõik see, mida sa kuuled,
näed ja koged, tundub nii tõeline, et sa ei tule selle pealegi, et kõik toimuv
on ainult reaalsus sinu ja mitte teiste jaoks. Kuidas suutagi mõista, et need
sundmõtted, kummalised kujutluspildid, hirmutavad aistingud on vaid sinu enda
aju „kurikaval sepitsus” ega oma suuremat tegemist ümbritseva keskkonnaga. Pildi
pani Madis kokku tasapisi, kildhaaval, aga algus oli keeruline.
Esimest
korda psühhiaatri juurde minna oli noormehele juba psühholoogiliselt raske
katsumus ning võttis mitu aastat, enne kui ta end mugavamalt tundis. Praegu on tal oma kindel arst, ent Madis
arvab, et internetis võiks olla mingi sait, kust mures noorukid võiksid leida
mingit üldist informatsiooni vaimsete häirete ja nendega seotud sümtomite kohta ning ehk isegi arstide
või kogemusnõustajate kontakte, kellelt saaks esmast nõu küsida.
„Enne
oma haigust ei teadnud ma midagi skisofreeniast ega bipolaarsest
isiksusehäirest. Olin näinud ainult filme, kus skisofreeniat näidatakse väga
halvas valguses, hirmutavas mõttes võimendatult. Aga lugenud polnud ma nendest
midagi. Sümptomite ilmnedes ei osanud ma aimata, millega tegu - ma olin noor
ega osanud olukorraga toime tulla. Viimase 4-5 aastaga olen seda haigust rohkem
tundma õppinud. Olen lugenud raamatuid, saanud teadmisi arstidelt, õppinud oma
kogemusest, osalenud koolitustel“.
Psühhoosidega
võitlemisel on Madis pidanud aastate jooksul palju kordi haiglatee ette võtma.
Üks ravikord kestab umbes 2 nädalat. „Algusaastatel
tuli haiglas olla 5-6 nädalat korraga. Praegu on mul piisavalt kogemusi ning ma
oskan oma olemist nii korraldada, et tekivad ainult unehäired - oskan ennetada
ja lähen ise õigel ajal haiglasse. Varem ma ei osanud õigel ajal reageerida
ning pöördusin haiglasse alles siis, kui olukord oli juba päris hull. Siis tuli
ka pikemalt haiglas olla“.
Madis
on tänulik oma perele ja sõpradele, kes on talle alati toeks olnud. Just perekonnaliikmed aitasid tal mõista, et
omal jõul ta ei suuda toime tulla ning et on vaja pöörduda arsti poole.
Niisamuti julgustasid nad noormeest otsima tuge sporditegemisest ning jõusaalitrennid on osaks tema päevadest
ka praegu, töötades Iru noortemajas treenerina.
Kas
haige või hoopis eriline inimene?
„Esimestel
aastatel pärast diagnoosi saamist tundsin end väga haigena ja võtsin ka haige
rolli. Aga hiljem võtsin end kui erilist inimest. Olen küll haige, aga teen
samu asju kui iga teinegi - õpin, käin tööl ja trennis. Mul on sõbrad, tüdruk,
perekond“. Praegu
ütleb Madis, et haigus on osa temast ja ta on sellega rahul, seda enam, et ta
saab ju kõike teha nagu ta sõbradki. „Ma suudan kõike, mida nemadki. Vahe on
ainult selles, et ma pean oma tervist rohkem jälgima. On ka raskemaid haigusi.
Olen isegi mõelnud, et tänu haigusele olen ma enda suhtes hoolitsevam kui
teised minuealised – lähen õigel ajal magama, teen sporti, toitun tervislikult
- püüan igati ennast arendada. Haigus paneb mõtlema. Tänapäeva noored käivad
palju väljas, tarvitavad alkoholi ja pruugivad uimasteid. Mina tean, et kui ma
enda eest hoolitsen, on mu tervis ok“.
Ennetustöö
ja rehabilitatsioon
Madis
on nõus, et vaimse tervise küsimustes tuleks hakata noori juba algklassides
harima. Depressioon tabab noori üha varasemas eas ning on väga oluline, et laps
oskaks enda juures ära tunda sümptomeid, mille puhul peaks hakkama abi otsima.
Eriti
oluliseks peab noormees kogemusnõustamise praktikat – kogemus on kõige parem õpetaja, ka teise
inimese kogemus. „Algusaastatel ma oleks vajanud rohkem abi - on palju kergem
olukorraga leppida, kui tead, et ka teised on sama läbi elanud. Kogemusnõustaja
ei rõhuta haigust, temaga saab kergemini kontakti, ta on selle ise läbi
elanud ja mõistab abivajajat paremini. Ta aitab mõista ennast ja oma
probleeme“.
Kogemusnõustamine
pole toetussüsteemina Eestis veel kuigi levinud meetod, aga Madis on omal
nahal kogetu läbi selle tõhususes ja vajalikkuses veendunud ning on
otsustanud ka ise edaspidi hädasolijaile abiks olla. Ta on läbinud kogemusnõustaja koolituse
teooria osa ning peale praktikat on ta valmis kogetut jagama. Loodan, et Madis
realiseerib ka oma unistuse omandada psühholoogi elukutse, kus ta saaks oma
kogemust edukalt rakendada teiste
abistamiseks.
Madisel
on paaril viimasel aastal olnud ka
tugiisik, kes aitab elu mõtestada ja eesmärke paika panna ning üldiselt
igapäevaeluga toime tulla. Kuna haiglad
tugiisiku teenust ei paku, siis on Madise enda tugiisik teda ka haiglasoleku
ajal külastanud ning noormees peab seda väga oluliseks toeks. „Eriti haiguse
algfaasis on tugiisiku olemasolu väga vajalik, kuid ta on ka hiljem suureks
abiks“.
Noormehe
arvates on vaja ühiskonnas teha selgitustööd, rääkida vaimsete häiretega
inimeste probleemidest ning eriti seda, mis puudutab nende tööhõivet. Tööandjad suhtuvad neisse tihtipeale
eelarvamusega ning kartlikult ja seda just ühiskonna stigmatiseeritud suhtumise tõttu. „Arvan, et tööandjatel puudub lihtsalt selliste inimestega töötamise
kogemus, nad pole ka piisavalt teadlikud võimalustest, mida saaksid vaimsete
häiretega inimeste palkamisel kasutada. Usun, et alati pole probleemiks teha
pisut paindlikumaid töögraafikuid, mitte rakendada öötööd jms“.
Elu
väärtuslik õppetund
Võib
küll täie kindlusega öelda, et Madis on oma elu ühe õppetunni omandanud. Pole
mõtet vihastada ega sõdida sellega, mida esmapilgul muuta ei saa – parem võtta
see omaks ja õppida sellest ning tulemusena ei räägi me mitte haigusele
kaotatud aastatest, vaid väärtuslikust kogemusest, mis on tugevdanud nii hinge
kui vaimu.
„Ei
tohi alla anda, kasvades muutud tugevaks. Ja sa ei tea kunagi, milleks mingi
asi hea võib olla,“ sõnab Madis lõpetuseks.
Tekst:
Ene Kaju, Helpific vabatahtlik ajakirjanik
© Helpific
Helpific uudiskiri | Märts 2016
18:57:00Tervist, Helpific veebiplatvormi huvilised!
Kogukonna hoolivus ja üksteise abistamise lihtsus on need võtmesõnad, mis võimaldavad läbi Helpifici platvormi pakkuda abi ning erivajadustega inimestel elada elu piirideta.
 |
| Helpificu stsenaariumi konkurss “Märka annet, mitte häiret” |
Helpificu edukad sammud ärimudeli edendamisel
Tugiplatvorm
Helpific hakkas testima ärimudelit. Jaanuarikuus algas testperiood nimega
Projekt30, mille jooksul moodustati 30 rahalise tehingu teinud abivajajate ja
abistajate paari. Tulemused näitasid, et ühelt poolt leidub palju erivajadusega
inimesi, kes soovivad kasutada tasulisi teenuseid ja teiselt poolt on inimesi,
kes soovivad neid pakkuda. Kuna Projekt30 kujunes väga tulemuslikuks,
otsustatati tasuliste teenuste testimisega jätkata, et saada veelgi rohkem
väärtuslikku tagasisidet ja infot klientide vajadustest. Hetkel mõõdetakse
valitud tulemusnäitajaid iganädalaselt ning eesmärk on kasvatada neid iga kuu
vähemalt 20% võrra. Kõik, kes soovivad tellida või pakkuda tasulist isikliku
abistaja teenust, palun kirjutage Helpificu infopostkasti info@helpific.com.
Sotsiaalhoolekande süsteem Eesti edulooks!
13.
novembril toimus Riigikogu konverentsisaalis TEDxToompea, alapealkirjaga
„Tabusid murdes!“. Inspiratsioonikonverents oli pühendatud Eesti ühiskonna
arengut takistavate kitsaskohtade ületamisele. Helpificut esindas kaasasutaja
Annika Amenberg, kelle ambitsiooniks on muuta Eesti sotsiaalhoolekande süsteem
ülemaailmseks edulooks - seda just tugikeskkonna Helpificu kaudu.
Vabatahtlikuna näeb ta kui raske on paljude erivajadustega inimeste elu, sest
ebaefektiivselt kasutatavad toetused ei taga piisavalt inimväärikat elu.
Vastupidiselt olukorrale meie sotsiaalhoolekande süsteemis, areneb Eestis
kiirelt startup-ökosüsteem. Annika sõnul aitaks nende ühendamine kaasa
sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Kõne saate järelkuulata siit.
Abivajajaid soosib rohke abikätemeri
Helpific
korraldas 28. jaanuaril Swedbank pangahoones tasuta infopäeva, mille eesmärk
oli tutvustada Helpificut kui vabatahtliku ja tasulise abistamise platvormi
ning lähiaja projekte. Huvilistele räägiti, kuidas olla lihtsalt ja paindlikult
isiklik abistaja erivajadustega inimestele – seda nii vabatahtlikuna kui ka
tasu eest. Erivajadusega inimesed ja abistajad jagasid oma isiklikke Helpificu
kaudu saadud kogemusi. Infopäeval toimunud vestlusringis selgus ka, et enamik
abipakkujaid saavad abiks olla korra-kaks nädalas. Abistajad andsid märku, et
saavad toeks olla enamasti igapäevategevustes - poes käimisel, koristamisel,
transpordiabi pakkumisel, kuid vajadusel ka remonditöödes. Liikumisraskustega
abivajajate sõnul on suurim probleem trepist üles-alla liikumine.
Infotuur lõppes, kuid piirideta elu jätkub!
Tugikeskkonna
Helpificu infotuur "Piirideta elu" on lõppenud! Tuuri raames toimus kuus
üritust neljas linnas - Paides, Haapsalus, Tallinnas ja Tartus. Kohtuti tööandjate, avaliku sektori ja kolmanda
sektori ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega. Arutleti, kuidas
saaks erivajadustega inimesed osaleda edukamalt tööturul ja kuidas mõjutavad
valitsevad stigmad tööhõivevõime edendamist, miks tasub populariseerida
vabatahtlikku tegevust, kuidas soodustab kaasaegne info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalset ettevõtlust ning kuidas kaasata kogukondi
soovitud muutuste elluviimiseks. Kaasa rääkisid näiteks Briti suursaadik Eestis
Chris Holtby ja Eesti sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Vestlusringide
kokkuvõtteid saab lugeda blogist.
Märka annet, mitte häiret!
Soome
Arcada Ülikool ja Tallinna Ülikool on sõlminud koostöölepingu ühise projekti
läbiviimiseks - “Positiivse suhtumise arendamine - edu vaimse tervise
probleemidega noorte tööturule integreerumisel”. Tallinna Ülikool on kaasanud
Eestist ka kaks peamist partnerit: Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja Helpific
MTÜ. Projekti eesmärk on muuta hoiakuid vaimse tervise häiretesse, edendada
sotsiaalset kaasamist ja soodustada vaimse tervise häirega noorte tööhõivet.
Aastatel 2016-2017 viib Helpific projekti raames läbi meediakampaania “Märka
annet, mitte häiret”, mille ühe osa moodustab projekti alguses ja lõpus läbi
viidav uuring “Kogukonna hoiakud vaimse tervise häirete suhtes” - Helpific
palub täita küsimustiku kõigil uudiskirja lugejatel. Kõikide küsimustikule vastanute
ja meile oma kontaktandmete jätnute vahel, loositakse aprilli alguses välja
hispaania keele kursus algajatele keeltekoolis Centro Picasso. Kursused
toimuvad neljapäeviti kl 12:00 - 13:30 Tallinna Ülikoolis. Kursus sobib nii
eesti kui vene keelt emakeelena kõnelejatele.
Multikaga muudad hoiakuid ja edendad tööhõivet!
Helpificu
meediakampaania “Märka annet, mitte häiret” raames otsitakse lennuka
fantaasiaga stsenaristi, kes oleks abiks 10-osalise multikaklippide seeria
loomisel. Konkursist osavõtuks tuleb esitada esimese klipi kirjalik stsenaarium
ning visioon stsenaariumi tulevikust. Tingimustega saad tutvuda siin.
Väljavalitud stsenaristile on rahaline kingitus.
Helpific ja Töötukassa edendavad vabatahlikku tegevust
Erivajadustega
inimeste tugikeskkond Helpific on alates 2016. aasta algusest Töötukassa
koostööpartner, pakkudes tööotsijatele võimalusi vabatahtlikuks tööks.
Vabatahtlik töö soodustab töölesaamist: aitab valmistada ette tööeluks, annab
uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi ning aitab tekitada või säilitada
tööharjumust. Eesti Töötukassas registreeritud töötutele maksab Töötukassa
stipendiumi ja sõidutoetust. Helpific pakub vabatahtlikele mitmekülgset
enesetäiendamise võimalust, aga eelkõige võimalust saada osa areneva sotsiaalse
ettevõtte igapäevatööst ning rõõmsameelseid ja toetavaid töökaaslasi. Oma
võimaluste väljaselgitamiseks palume meiega ühendust võtta. Kontaktid leiate
Helpific kodulehelt.
© Helpific
