Mitmekesisus on meie igapäevane reaalsus
17:28:00
Teadlikkuse suurendamine vajab igaühe panust
Sel kevadel tähistati üle Eesti mitmekesisuse päeva, millega sooviti pöörata tähelepanu mitmekesisuse väärtustele ja iga inimese tähtsusele ning erakordsusele organisatsioonis ja ühiskonnas laiemalt. Helpific tähistas seda päeva toetades Jüri Lehtmetsa tema avastusretkel Tallinna Kaubamaja Osturallil ning korraldades huvitavaid loenguid.
Mitmekesisuse päeva raames kutsus Eesti Inimõiguste Keskus osalema mitmetel erinevate ettevõtete poolt organiseeritud tegemistel ning innustas ettevõtteid ja organisatsioone korraldama avatud või kinniseid üritusi, viimaks oma töötajate, klientide ja koostööpartneriteni sõnumit sellest, kui oluline on toetada kõigi ühiskonnaliikmete erinevaid vajadusi.
Helpific on juba oma olemuselt mitmekesisuse etaloniks. Meie tiimis on esindatud on erinevad rahvused, erinevas vanuses mehed ja naised ning puudeta ja puudega inimesed. Mitmekesisuse toetamine on meie missiooni keskne osa – edendades erivajadustega inimeste iseseisvat elu ja panustades tugevamate kogukondade kujundamisse, soovime anda igale inimesele võimaluse sisukamaks eluks, olenemata vanusest, soost või erivajadusest.
Ratastooliga Osturallil
12. aprillil suundusid Jüri ja Tom Tallinna Kaubamajja, et uurida lähemalt järele, kui ligipääsetav on see erivajadusega inimeste jaoks. Nende retk oli täis huvitavaid avastusi, mis näitasid selgelt, et isegi parimate kavatsustega ehituslike nõuete täitmine ei taga igakord, et keskkond on reaalselt ratastooli kasutaja jaoks mugavalt ligipääsetav.
 |
Jüri proovimas manööverdamist lifti juures
|
Juba kaubamajja sisenedes täheldasid noormehed, et erinevalt paljudest teistest asutustest on seal tavalised lükatavad uksed, mille avamiseks on on vaja kaasostlejate abi paluda. Jüri nentis, et lifti leidmiseks tuleb pea kuklasse ajada, kuna juhised on paigutatud vaid kõrgele lae alla, võtmata arvesse ratastoolis istuja madalamat vaatepunkti. Samuti ei ole osanud kaubapaigutajad vahel arvestada sellega, et liftist välja tagurdades võib kogemata otsa põrgata väga lähedale riiulitele asetatud õrnadele esemetele.
Jüri tõi välja mitmeid ideid, mis teeks vaegnägijatele ja ratastooliga liikujatele Kaubamajas liiklemise ohutumaks ja mugavamaks. Näiteks tasub liikumisteid, uksi, treppe ja järske kaldpindu märgistada kontrastse värvi ja/või Braille kividega, et vältida järsust pinnavormi muutusest tingitud kukkumisi või muid ohtlikke olukordi. Liftis ja mujal ei tasu alahinnata heli, kui olulist infoallikat.
Ootamatul kombel valmistas veidi raskuseid sobiva invatualeti leidmine ja kasutamine. Alustuseks oli vaja otsida silti või teenindajat, kes selleni juhataks ning tualeti leidmisel selgus, et see on turvaväravate taga, mille avamisega teenindaja jänni jäi. Lõpuks leiti paremini ligipääsetav invatualett Kaubamaja Lastemaailmast, kuhu sisenemiseks tuli kõigepealt ületada elektriratastooli jaoks küllaltki kõrge lävepakk.
Jüri nentis osturetke kokkuvõtteks, et ratastoolis kliendi jaoks varjutab mitteligipääsetav keskkond tugevalt ostuelamust isegi juhul, kui teenindus on tähelepanelik ja heal tasemel.
Loengud mitmekesisusest ja kaasamisest
Mitmekesisuse päeva puhul oli Helpifici kontoris võimalik kuulata kahte huvitavat ettekannet. Kõigepealt rääkis Kaubamaja toidukaubanduse juht Kadri Aguraiuja oma kogemustest puudega inimeste palkamisel ning sellele järgnes TTÜ avaliku halduse doktorandi Kari Käsperi loeng mitmekesisusest, innovatsioonist, ettevõtlusest ja ligipääsetavusest.
Kari Käsper on mitmekesisuse ja kaasamise teemadega olnud seotud juba mitmeid aastaid ning 2009. aastal oli ta üks Eesti Inimõiguste Keskuse kaasasutajatest. Nende poolt koostatud mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud juba 72 ettevõtet, sealhulgas näiteks Kaubamaja, Selver, Swedbank, SEB, Microsoft Eesti, Skype ja Transferwise. Käsper peab Helpifici väga oluliseks edulooks, kuna see võimaldab tehnoloogia vahendusel parema osaluse ühiskonnas ka puudega inimestele. Helpificis rääkides otsustas Käsper keskenduda eelkõige kolmele punktile:
- kuidas tehnoloogia muudab ühiskonda;
- mis on mitmekesisuse ja kaasatuse roll selles;
- ligipääsetavuse ja puuetega seotud teemad antud kontekstides.
Meie ühiskondlik ülesehitus ja toimimine on tugevalt sõltuvuses valitsevast tehnoloogiast – kui muutub tehnoloogia, muutub ka ühiskond. Elame huvitaval ajal, murdepunktis, mil oleme läbinud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia installatsioonifaasi (internet, sotsiaalmeedia, arvutitehnika jne) ning on aeg selle kasutuselevõtuks ja sellega kaasnevate ühiskondlike muutustega toimetulekuks. Muutumas on keskkond, valitsemisprotsessid ja ettevõtete juhtimine. Eraettevõtted on kiiremad muutustega kohanejad, valitsusasutused jõuavad hiljem järele. Uue mõtlemise paradigma muudab põhjalikult ühiskonna, ettevõtete ja organisatsioonide käitumist ning struktuuri. Liigume masstootmise juurest isikustatud meditsiini, hariduse ja muude valdkondade suunas. Me ei vaja enam teatud kriitilist hulka tarbijaid, et mingit teenust või toodet pakuda. Infotehnoloogia võimaldab pakkuda madalate kuludega individuaalseid lahendusi. Enam ei saa tööle minnes aju koju jätta – igaühelt oodatakse oma peaga mõtlemist ja organisatsiooni töösse panustamist. See toob esile, et keskmist inimest ei ole olemas – mitmekesisus on meie igapäevane reaalsus. Üksikisikud, kelle jaoks varem polnud kohta, saavad nüüd panustada ning olla võrdsed ja sõltumatud.
Muutuv ühiskond toob kaasa ka võimusuhete ümberkorraldamise ühiskonnas. Maailm muutub justkui väiksemaks. Elame omavahel tihedalt seotud maailmas, kus kõik mõjutab kõike. Aina vähemaks jääb riike, mis on kinnised süsteemid - Iirimal toimuv mõjutab Eestit ja vastupidi. Suur osa meie elust kandub üle online-maalma, millel puuduvad piirid. Sotsiaalmeedia mõjutab kasvava põlvkonna mõtlemist ja käitumist väga olulisel määral. Millised on sellega kaasnevad muutused ja ohud, seda me täna veel ei tea. Erinevalt masstootmise paradigmast, milles rõhutatakse efektiivsust, hakkavad domineerima uued põhiväärtused. Väiksemaks muutunud maailmas tulevad vähemused enam nähtavale ja kaasamine muutub olulisemaks, kui kunagi varem. Paljude vähemusgruppide jaoks on juba täna elu palju paremaks muutnud.
Mitmekesisus ja kaasamine aitab meil uuele paradigmale üle minna, sest rakendades kõikide inimeste ajusid, saame paremini arvestada inimeste erisusi. Laienema peab potentsiaalsete kandidaatide ja talentide spekter nii valitsuses, kui eraettevõtluses. Täna ei näe me valitsuses mitte ühtegi puudega inimest, kuigi 10% Eesti rahvastikust on puudega. Liiga madal on ka naiste ja vähemusrahvuste esindatus. Meil kõigil on alateadlikud eelarvamused ja hirm endast erineva ees, kuid tänapäevases ühiskonnas on see minetanud oma funktsiooni. Õppides teistsuguse nahavärviga või puudega inimesega suhtlema, võime leida, et nende väärtushinnangud võivad olla meile väga lähedased ja arusaadavad. Rahumeelseks kooseksistentsiks on vaja suhelda erinevate inimestega, isegi kui see pole alguses lihtne
Poliitiikas näeme, et hääbumas on võimu monopoolsus – riigid on lisaks oma valitsusele ja rahvale mõjutatud rahvusvahelistest institutsioonidest ja organisatsioonidest, korporatsioonidest, rahvusvahelistest MTÜ-dest ja isegi üksikisikutest. Igale reaktsioonile on vastureaktsioon, progressil on alati tagasilöögid. Kardetakse, et hierarhia puudumine muutub anarhialaadseks olukorraks, kus enam keegi ei tea, kes otsustab ja kus? Õiges suunas liikumiseks peab olema piisav hulk inimesi, kes selles suunas mõtlevad ja liiguvad.
Meil on ühiskonnana vaja mitmekesisust, seega peame tagama kõigile inimestele võimaluse selles osaleda. Füüsiline keskkond, töökohad, poed ja kodud peavad olema disainitud sel viisil, et kõik pääseksid ligi. Teenused ja tooted peavad olema loodud selliselt, et sobivad erinevatele inimestele, sama kehtib ka tarkvara kohta. Ligipääsetavus ei maksa tegelikult rohkem, kui seda kohe planeerimise algfaasis ette mõelda. Hiljem muuta on väga keeruline ja oluliselt kulukam. Ligipääsetavuse juures pole peamine probleem rahanappus, vaid inimeste teadlikkuse puudumine. Peamine, mis muutuma peab, on inimeste mõtlemine. Inimeste teadlikkuse suurendamisega tuleb tegeleda mitme nurga alt, see ei ole ainult ühe inimese, organisatsiooni või valitsuse töö – kõik peavad selles osalema.
Toimetas: Katrin Suik
© Helpific
Toimetas: Katrin Suik
© Helpific
0 comments