Kui teenus on ligipääsetav, kas siis peaks olema õigus küsida puudega inimestelt täishinda?
Täna jätkab Jüri oma transpordivahendite-alaste postituste kirjutamist.
Kui eelmine kord rääkisime ratastooliga lendamisest, siis seekord võtame vaatluse alla Elroni rongidega liiklemise. 2014. aasta algusest olen nautinud võimalust iseseisvalt rongiga sõita koju või kuhu iganes rööpad viivad. Näiteks olen rongiga käinud Narvas ja Tartus. Olin seda võimalust ihaldanud aastast 2004, kui sai käidud Soomes elektriratastooli saalihokiga tutvumas ja selle käigus sõidetud ka rongiga. Enne 2014. aastat olid Eestis liikuvad rongid ratastoolis liikujatele suuresti lihtsalt vaatamiseks, aga mitte kasutamiseks.
Järgnevalt kirjeldangi, kuidas kulgeb rongisõit ratastoolis liiklejatele ja püüan anda läbivalt soovitusi esmakordsetele rongiga reisijatele.
Perroonid
Eestis on väga veidralt raudteega seonduvad üksused üksteisest eraldatud: raudtee ja peatused kuuluvad Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile, rongid Elronile ja jaamahoone võib kuuluda hoopis kellelegi kolmandale. Kogu seda tegevust Eestis koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi lühend MKM).
Eestis on väga veidralt raudteega seonduvad üksused üksteisest eraldatud: raudtee ja peatused kuuluvad Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile, rongid Elronile ja jaamahoone võib kuuluda hoopis kellelegi kolmandale. Kogu seda tegevust Eestis koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi lühend MKM).
 |
| Foto: Kaire Soomets |
Kui sul on kaebuseid perrooni kohta, tasub pöörduda Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i poole, rongi puudutavates asjades Elroni poole ja üldist reageeringut nõudvates asjades üldise koordineerija MKM-i poole. Probleeme märgates tee sellest videoid, pilte ja muud, mis aitab olukorda paremini kirjeldada. Sotsiaalmeedia või ajakirjanduse kaasamise kõrval tasuks uurida ametlikku selgitust asjaosaliselt endalt ja ühtlasi ka valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Nii toimides võid jõuda üllatavalt kiirete lahendusteni - nagu ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) juhatus koges piirilinnas Narvas, kui käisime oma liikmesühingul rongiga külas. Nimelt avastasime meie halvaks üllatuseks, et ajutine perroon on lubatust madalam, mis muutis rongist väljumise vägagi keerukaks. Meie üllatuseks suutis MKM koostöös Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-iga tõsta perrooni tungraua abil veidi kõrgemale juba paar päeva peale selgitustaotluse tegemist.
Õhtulehe artikli pealkiri oli küll negatiivse alatooniga, aga tegelikult oli see positiivne näide sellest, kuidas adekvaatne probleemidest teavitamine võib viia kiirete lahendusteni. Kellel huvi, lugege artiklist lähemalt: http://www.ohtuleht.ee/595094/proovi-ukskoik-kuidas-tahad-ratastooliinimene-ei-saanud-kuidagi-narvas-rongile
Peale Narvas käigu oli seikluslik ka minu esimene rongisõit koju. Nimelt enne reisi ettevõtmist ei olnud mul täit selgust, kas minu kodukoha jaama perroon on ikka päris korras või mitte. Kui perroonilt maha saamine õnnestus ema abiga üsna edukalt, siis rongiga tagasi minnes oli teisel poolel juba kaldtee peale saamine problemaatiline, sest kaldtee äär oli umbes 10 cm maapinnast kõrgemal. Kaldtee serva peale saamiseks pidime appi võtma kodust kaasa võetud lauajupid. Õnneks on nüüdseks ka see probleem suudetud kenasti ära lahendada.
Õhtulehe artikli pealkiri oli küll negatiivse alatooniga, aga tegelikult oli see positiivne näide sellest, kuidas adekvaatne probleemidest teavitamine võib viia kiirete lahendusteni. Kellel huvi, lugege artiklist lähemalt: http://www.ohtuleht.ee/595094/proovi-ukskoik-kuidas-tahad-ratastooliinimene-ei-saanud-kuidagi-narvas-rongile
Peale Narvas käigu oli seikluslik ka minu esimene rongisõit koju. Nimelt enne reisi ettevõtmist ei olnud mul täit selgust, kas minu kodukoha jaama perroon on ikka päris korras või mitte. Kui perroonilt maha saamine õnnestus ema abiga üsna edukalt, siis rongiga tagasi minnes oli teisel poolel juba kaldtee peale saamine problemaatiline, sest kaldtee äär oli umbes 10 cm maapinnast kõrgemal. Kaldtee serva peale saamiseks pidime appi võtma kodust kaasa võetud lauajupid. Õnneks on nüüdseks ka see probleem suudetud kenasti ära lahendada.
Aga siit järjekordne soovitus: juhul, kui oled rongiga minemas uude kohta, veendu, kas perroonilt saab ka kenasti maha. Kahjuks infotelefoni inimesed sellisele küsimusele vastata ei oska. Kasuta veendumiseks Google Mapsi või palu lihtsalt mõnel lähedal elaval tuttaval üle vaadata. Elektriratastooli kasutajad võiks kaaluda väikeste kokkuklapitavate kaldteede muretsemist, sest need aitaks välja ka ootamatuste korral. Siinkohal tasub üksi reisijatel meeles pidada, et Eesti jaamahoonetes puudub teenindav personal ja rongis toimetavatel töötajatel ei ole enamasti lubatud rongist väljuda. Seega perroonil hätta jäädes sõltute suuresti kaasreisijate abist.
Õige rongi ülesse leidmine
Balti jaamas võib probleemseks osutuda õige rongi üles leidmine, sest rongidel vahetuvad sildid vahetult enne väljumist ja jaama liiga vara tulles võid oodata vabalt valet rongi. Kui rongiaegu otsid, siis kahjuks pole seal kirjas perrooni, kust rong väljub. See on oluline teave liikumispiiranguga isikutele, kellel võib olla iga lisameeter raskesti läbitav. Hiljem sain teada, et seda infot tuleb otsida antud lingi alt: http://elron.ee/balti-jaama-ooteplatvormide-kasutamine/. Kahjuks on sealset infot väga keerukas haarata. Seega, kui oskate selgitada paremini antud lingi all olevaid tabeleid teistele lugejatele, oleme väga tänulikud.
Rongi sisenemine ja väljumine
Rongi uste avamiseks tuleb vajutada C-ala uste juures asuvat sinist ratastooli kujutisega nuppu. Nii veider, kui see ka pole, on antud nupu vajutamine minu jaoks keerukas ja pean lootma, et keegi on perroonil või rongis sees valmis minu eest nuppu vajutama. Mina eelistaksin, et uksed jaama saabudes avaneksid siiski ise, mis eemaldaks nupule vajutamise vajaduse täielikult. Eestis kasutatavatel rongidel on väga mõnus väljatulev platvorm. Näiteks Soomes selline platvorm puudus ja rongi pidi minema diagonaalis sõites, et sisenimine liigselt ei raputaks. Mõningates riikides, näiteks Saksamaal, on vahe nii lai, et elektriratastoolis liikuja peab kaldteed ise kaas kandma. Samas näiteks Belgias muretseb rongi sisenemise eest jaamas töötav personal, kes seab valmis tõstuki või kaldtee suurematesse rongidesse sisenemiseks.
 | ||
| Ratastooliga rongi peale, Pääsküla jaamas |
Rongisisene toimetamine
Pileti soetamine: Siin tasub silmas pidada, et tasuta saavad sõita ainult sügava liikumis- või nägemispuudega isikud ja sellel juhul saavad soodustust ka reisija saatjad. Juhul, kui sa liigud ratastoolis, kuid sul on raske puue, kehtivad sulle ainult pensionärile mõeldud soodustused. Siin tuleks tasuta sõiduõigust laiendada ka raske puudega isikule. Soomes näiteks saab ainult puudega isiku saatja tasuta, aga puudega isik peab täishinna maksma, mis on mõistlik juhul, kui abistaja on kõigile tagatud. Julgemad väidavad, et kui teenus on ligipääsetav, siis peaks olema õigus küsida ka puudega inimestelt täishinda. Tasuta sõiduõiguse tõestuseks tuleb kaasas kanda puuet tõendavat dokumenti, mis tasub panna lihtsalt leitavasse kohta, et vältida sebimist ja otsimist. Enamasti sellest ebamugavast abi palumisest ja juhendamisest tõendi leidmiseks on õnnestunud pääseda.
Pileti soetamine: Siin tasub silmas pidada, et tasuta saavad sõita ainult sügava liikumis- või nägemispuudega isikud ja sellel juhul saavad soodustust ka reisija saatjad. Juhul, kui sa liigud ratastoolis, kuid sul on raske puue, kehtivad sulle ainult pensionärile mõeldud soodustused. Siin tuleks tasuta sõiduõigust laiendada ka raske puudega isikule. Soomes näiteks saab ainult puudega isiku saatja tasuta, aga puudega isik peab täishinna maksma, mis on mõistlik juhul, kui abistaja on kõigile tagatud. Julgemad väidavad, et kui teenus on ligipääsetav, siis peaks olema õigus küsida ka puudega inimestelt täishinda. Tasuta sõiduõiguse tõestuseks tuleb kaasas kanda puuet tõendavat dokumenti, mis tasub panna lihtsalt leitavasse kohta, et vältida sebimist ja otsimist. Enamasti sellest ebamugavast abi palumisest ja juhendamisest tõendi leidmiseks on õnnestunud pääseda.
 |
| Foto: www.ole.ee |
Rongis on olemas inva-wc, mis on kitsas, kuid siiski kasutatav. Kui olete hätta sattunud, saab vajadusel kutsuda ka abi. Balti jaamast peale tulijatel tasub teada, et invawc avaneb alles järgnevas peatuses. Seega tasub enne reisi kibeda vajaduse korral seada sammud hoopis Go hotell Shnellis asuvasse inva-wc-sse.
Rongi C-ala istekohtadele on väga terav konkurents. Nimelt peab ratastooliga reisija konkureerima nii ratastel kui kõndivate inimestega. Suvel on terav konkurents jalgratastega, sest kui jalgratas on rippumas jalgrattahoidjas, siis ratastoolis ega teised sinna enam istuda ei saa. Seega rongi sisenedes tuleb kohe koht sisse võtta või leppida kohaga keset põrandat.
Ratastoolis, kehvema tasakaalu või kõndimisraskustega reisijatel tasub vältida tipptundide ajal (nt reede 17:00 või 18:00) väljuvaid lühikesi ronge. Kord õnnestus mul sellisesse rongi sattuda - inimesed olid nagu kilud karbis. Näiteks tuli ühes peatuses koguni inva-wc uks lahti teha, et inimesed sisse mahuksid. Elektriratastooolis istudes on see talutav, aga kehvema tasakaalu või kõndimisraskustega reisijatele võib see osutuda väga ohtlikuks elamuseks, sest nii mõnelgi tavalisel kõndijal õnnestus tasakaal kaotada.
Rongi C-ala istekohtadele on väga terav konkurents. Nimelt peab ratastooliga reisija konkureerima nii ratastel kui kõndivate inimestega. Suvel on terav konkurents jalgratastega, sest kui jalgratas on rippumas jalgrattahoidjas, siis ratastoolis ega teised sinna enam istuda ei saa. Seega rongi sisenedes tuleb kohe koht sisse võtta või leppida kohaga keset põrandat.
Ratastoolis, kehvema tasakaalu või kõndimisraskustega reisijatel tasub vältida tipptundide ajal (nt reede 17:00 või 18:00) väljuvaid lühikesi ronge. Kord õnnestus mul sellisesse rongi sattuda - inimesed olid nagu kilud karbis. Näiteks tuli ühes peatuses koguni inva-wc uks lahti teha, et inimesed sisse mahuksid. Elektriratastooolis istudes on see talutav, aga kehvema tasakaalu või kõndimisraskustega reisijatele võib see osutuda väga ohtlikuks elamuseks, sest nii mõnelgi tavalisel kõndijal õnnestus tasakaal kaotada.
 |
| Raudteed ületamas |
Puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute Elroni veoteenuse "Ligipääsu tagamise eeskirja" praeguses mustandis öeldakse selle kohta järgmist:
1.1. Reisi katkemisel tellib Elron ratastoolis reisijale Elroni kulul invatranspordivahendi.
1.2. Ratastoolis reisijal on kokkuleppel vedajaga õigus tellida invatransport ka iseseisvalt. Sellisel juhul hüvitab Elron puudega reisija tellitud asendustranspordikulud, mis ei ületa ebamõislikult tavalise keskmise vastava piirkonna invatranspordi maksumust.
Seega, kui tahta ekstra hoolikas olla, tasub omada invatranspordi osutajate või invabussi omavate tuttavate kontakte oma mobiilis. See on eriti oluline info, sest juba kevadel on ees ootamas mitmel raudteelõigul 2 aastat liiprite vahetust, mistõttu lähevad vahel käiku ka asendusbussid. Sealhulgas tehakse töid ka Rapla-Tallinn lõigul ja see kestab ligi kaks aastat. Seega muutub rongiga reisimine minu kurvastuseks taaskord keerukamaks.
Perroonilt iseseisvalt linna pääsemine
Nii Tartus kui ka Narvas käies oli problemaatiline linna pääsemine. Tartusse tulles tuleb siseneda jaamahoone all oleva tunneli kaudu, kuid tunnelisse viib trepp, millest alla saamiseks tuleb kasutada trepptõstukit, mille kandevõime on 230 kg. Kahjuks mina kaalun koos tooliga 250 kg, seega otsustasime mitte riskida ja väljusime järgnevas peatuses, kuhu olime vastu palunud ka invabussi. Kui meil poleks seda infot olnud, oleks olnud palju sebimist, et invabuss hoopis teise jaama tellida. Õnneks linnast väljuda saab Tartu jaamahoonest. Piirilinnas Narvas oli ligipääsmatu jaamahoone ühtlasi ka piiripunkt ja linna pääsemiseks tuli avada värav. ELIL-i varem autoga kohale jõudnud liikmed hakkasid asja uurima. Algul ei tahetud uskuda, et keegi võiks ratastoolis Narva tulla. Vastuseks oli kõlanud, et neil pole 20 aastat ühtegi ratastoolis inimest käinud ja mina ei tohi siit kuhugi liikuda. Kui küsiti inva-wc kohta, kõlas vastuseks, et neil ratastoolid (kui asjad) wc-s ei käi. Õnneks oli meil rongis varuks salarelv Indrek Tarand, kelle ilmudes jaamatöötaja hoopis sõbralikumalt ja innukalt värava siiski meile avas.
