IKT muudab erivajadustega noorte maailma
Helpific on veebiplatvorm, mis ühendab erivajadustega inimesed ja vabatahtlikud, kes on valmis neid kohalikus kogukonnas aitama. Platvorm loodi 2014. aastal Tallinnas erinevates professionaalsetes valdkondades entusiastlike noorte inimeste poolt, et luua kogukonnas usaldusväärne suhe haavatavate inimeste ja kaaskodanike vahel.
Traditsioonilises hoolekandemudelis osutatakse haavatavatele inimestele - puudega inimesed, eakad, vaimse tervise häiretega inimesed, paljulapselised pered, vähemusgrupid - sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Neid teenuseid pakuvad riik ja/või kohalikud omavalitsused. Väljakujunenud hoolekanderiigid nagu Soome või Holland kulutavad 30-33% oma SKP-st sotsiaalkulutustele et tagada korralikke teenuseid.
Eesti järgib teistsugust majandusmudelit, kus riik kulutab ainult 15-16% oluliselt madalamast SKP-st sotsiaalkulutustele. Me asutasime Helpificu, kuna mõistsime, et selles spetsiaalses Eesti mudelis peame me mobiliseerima olemasolevad kogukonna ressursid rahuldamaks haavatavate inimeste vajadusi.
Paeluva jagamismajandusmudeli kasutuselevõtt ja moodsale info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) toetumine võib saada asjakohaseks lahenduseks jätkuvale avalike ressursside puudumisele Eesti hoolekandesüsteemis. Jagamismajandus on hübriidne turumudel ning sotsiaalne fenomen, mis tähendab inimeselt inimesele baseeruvat asjadele ja teenustele ligipääsu jagamist kasutades moodsat informatsioonitehnoloogiat.[1] Jagamismajandus ei ole edukas mitte ainult turule orienteeritud ärimudelites, vaid esindab ka uut käsitlust hoolekandes pakkudes unikaalset võimalust volitada üksikisikuid ja kogukondi.
Jagamismajandus toetub kasutajate soovile jagada, kuid selleks, et vahetus toimuks, peavad kasutajad olema usaldusväärsed. Jagamismajanduse organisatsioonid on pühendunud usaldusväärsete suhete rajamisele ja kehtestamisele kogukonna liikmete vahel.[2]
Noored inimesed on selles projektis väga olulised – uus kaasaegne põlvkond eestlasi. Me usume, et moodne tehnoloogia, internet, erinevad vahendid, mida me igapäevaselt kasutame, ei ole mitte ainult peened “äpid” ega huvitavad arvutimängud. See tehnoloogia saab inimesi teenida ja kogukondi tugevdada ning me saame luua suurema seotuse üksteisega.
 |
| Helpific on viinud kokku erivajadustega noori teiste noortega, aidanud neil sõpru leida ja elada piirideta |
Eestis osaleb umbes 25% rahvastikust mitteametlikus vabatahtlikus tegevuses ning aktiivseimad on noored. 27.5% 16-24 aastastest Eesti noortest osalevad vabatahtlikus töös, samal ajal kui see number vanusegrupis 25-29 on juba üle 31%. (allikas: eurostats)
Helpific püüab jõuda praeguse põlvkonnani tuues moodsa IKT tehnoloogia traditsioonilisse valdkonda. Tavaliselt toimub vabatahtlik töö läbi mittetulundusühingute, heategevusorganisatsioonide või kirikute. Helpific loob otsese, inimeselt inimesele sideme ilma igasuguse formaalse organisatsioonilise kuuluvuseta. Platvorm on lihtsasti kasutatatv veebilehekülg, mis töötab igas seadmes. Seda saab kasutada lauaarvutis, sülearvutis, tahvelarvutis, aga ka nutitelefonis, mis on tänapäeva noorte seas kõige populaarsemaks seadmeks. Teades, et noor põlvkond on juba praegu kogukonnas ning vabatahlikus töös aktiivsemalt tegutsev, tahtsime me luua vahendi, mis teeks aitamise lihtsamaks ja kiiremaks kui kunagi varem.
Meie teine eesmärk on muuta arusaama puuetest ja puudega inimeste staatust ühiskonnas. Selles protsessis on noored inimesed jällegi väga olulised. Kui me suudame edasi anda uue, teistsuguse sõnumi puuete kohta, siis kasvab uus põlvkond üles suhtumisega, kus puue on üks paljudest inimese omadustest, aga mitte inimene ise. Me püüame vabaneda hallist, meditsiinilisest vaimse tervise ja puuete hoolduse pildist, kus inimesed muudetakse patsiendiks või kliendiks ja neid ümbritseb kaastunne ning kogu nende identiteet tiirleb ümber nende puude ja selle hoolduse. Puudega inimesed on samasugused inimesed nagu me kõik. Me vajame rohkem kokkupuudet üksteisega normaalses kogukondlikus keskkonnas ning puue jääb tahaplaanile tehes ruumi teistele, inimese isikupärasematele omadustele. Helpific soovibki luua selliseid kokkupuuteid.
Zsolt Bugarszki, Helpificu rahvusvahelise osakonna juht
Zsolt Bugarszki, Helpificu rahvusvahelise osakonna juht
Tõlkis: Liina Martinson
[1] Hamari, Juho; Sjöklint, Mimmi; Ukkonen, Antti (2015). "The Sharing Economy: Why People Participate in Collaborative Consumption". Journal of the Association for Information Science and Technology. doi:10.1002/asi.23552.[2] Charles, Green (May 2, 2012). "Trusted and Being Trusted in the Sharing Economy". Forbes. Retrieved13 June 2013.
Lihtsuses peitub võlu!
Selle
mõtteteraga võib iseloomustada veebiplatvormi Helpific, mis on mõeldud
erivajadustega inimestele ja neile, kes soovivad neid ilma pikaajalisi
kohustusi võtmata abistada. Selleks et kedagi aidata, ei pea olema õppinud
sotsiaaltöötajaks - vaja on vaid südamlikkust ja abistamistahet. Paindlik
inimeselt inimesele lahendus on nii noortele kui eakatele, aidates luua
tugevamaid kogukondi. Miks mitte rõõmustada ennast ja teisi just siis, kui
selleks tekib hea võimalus?
Kuidas kõik algas?
Vabatahtlikku tegevust ja üksteise abistamise lihtsust kohalikes kogukondades tutvustas Garage48 idufirmade arendamise võistlusel Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu esinaine Keiu Roosimägi. Ta kohtus arendusnädalavahetusel inimestega, kes kandsid oma südameis sarnaseid ideid ja unistusi. Jõud pandi kokku ja idee arendamiseks sündis tugev meeskond. Näiteks liitusid majandustaustaga Annika Amenberg, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõud Zsolt Bugarszki, pikalt personalivaldkonnas tegutsenud Triin Üksvärav ja veidi hiljem IT-valdkonna spetsialist Anton Anikin. Neile on siiani toeks Jüri Lehtmets ja Tom Rüütel – noored erivajadusega mehed, kes on eeskujuks paljudele. Meeskonna mentoriks on Estonian Business Angels Network (EstBAN) liige ja Telegrupp AS juhatuse esimees Ivo Remmelg. Helpific kaasab oma tegevustesse ka edukalt interne ja entusiastlikke vabatahtlikke, kellel on sügav huvi panustada targemate ja hoolivamate kogukondade tekkesse ning sotsiaalse ettevõtte maailmas toimuva vastu.
 |
| Helpificu meeskond algusaegadel |
Esialgu taheti Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingus pakkuda isiklikku abistamist vabatahtlikkuse alusel nii, et inimesed viib omavahel kokku n-ö telefonioperaator. Arendusnädalavahetuse raames muutus käsitlus lihtsamaks ja innovaatilisemaks, kuid see esitas ka rohkem väljakutseid: inimestele pakuti ühekordset võimalust aidata üksteist kohalikus kogukonnas moodsa infotehnoloogia vahendusel.
Abivajajate ja sotsiaaltöötajate elu lihtsustava veebiplatvormi mõte tekkis õigus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutseval Keiul Roosimägil sellest, et riik ja kohalikud omavalitsused on raskustes oluliste iseseisvat elu edendavate teenuste pakkumisega erivajadustega inimestele, kuid samas on olemas kogukonnad, kelle abil saaks olukorda parandada. Teisalt on kogukonna liikmetel Helpificu kaudu ka lihtsam vabatahtlikus tegevuses osaleda. Vabatahtlikud saavad abistada näiteks ühekordse transporditeenusega, pakkudes seltsi väljaskäimisel ja vaba aja veetmisel või tuge kodustes toimetustes. Teistele saavad oma abi pakkuda ka erivajadustega isikud ja eakad. Kogukond tugevneb ja muutub toetavamaks, samas aitavad vabatahtlikud lahendada üsnagi suurt riiklikku puudujääki. Taolisi vabatahtlikke ühendusi on teisigi, kuid enamik neist on siiski organisatsioonipõhised ega kanna jagamismajanduse ideed. Helpificu teeb nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt unikaalseks lahenduse lihtsus, kiirus ja turvalisus mõlemale poolele.
Infotuur "Piirideta elu"
Tugikeskkond Helpific on end "Piirideta elu" infotuuriga tutvustanud Paides, Haapsalus, Tallinnas ja Tartus. Vestlusringides on arutletud, kuidas saaksid erivajadustega inimesed osaleda tööturul ja kuidas mõjutavad valitsevad stigmad tööhõivevõime edendamist, miks tasub populariseerida vabatahtlikku tegevust, kuidas soodustab kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sotsiaalset ettevõtlust ja kuidas kaasata kogukondi soovitud muutuste elluviimiseks.
Tuuril kohtuti tööandjate (nt Swedbank, ISS Eesti, Tartu Kaubamaja, Selver), avaliku sektori (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Soome Arcada Ülikool) ja kolmanda sektori (Vabatahtlike Värav, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Inimõiguste Keskus) ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega. Kaasa rääkisid ka Briti suursaadik Eestis Chris Holtby ja Eesti sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
 |
| Vestlusringis osalenud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis, Chris Holtby, jagamas kogemusi |
 |
| Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna jalutab pimedate juhtkoeraga |
Tuleviku suhtlus- ja teenusportaal
Milles seisneb Helpificu lihtsuse võlu ja kas see muutub sama populaarseks nagu Facebook? Sellele vastamiseks tuleb abistajal või abisoovijal luua veebilehele kasutajakonto, sest mida rohkem on kasutajaid, seda võimekam on platvorm, kuna aidatakse inimesi vastavalt vabale ajale ja asukohale. Sisse saab logida Facebooki või Google+ konto kaudu, mis muudab Helpificu kasutamise võrdlemisi lihtsaks. Helpific tahab turvalisusele rohkem rõhku panna, näiteks varsti on ID-kaardiga tuvastatud inimese kontol vastav märge. Lisaks tekib kommenteerimise ja like’imise võimalus, sh koguda boonuspunkte, millega saab soodsamalt tooteid ja teenuseid koostööpartneritelt. Nii tunnustatakse abistajaid kui ka vähendatakse riski, et erivajadusega inimene, kes võib tulenevalt oma puudest olla haavatavam, ei langeks väärkohtlemise ohvriks.
Milles seisneb Helpificu lihtsuse võlu ja kas see muutub sama populaarseks nagu Facebook? Sellele vastamiseks tuleb abistajal või abisoovijal luua veebilehele kasutajakonto, sest mida rohkem on kasutajaid, seda võimekam on platvorm, kuna aidatakse inimesi vastavalt vabale ajale ja asukohale. Sisse saab logida Facebooki või Google+ konto kaudu, mis muudab Helpificu kasutamise võrdlemisi lihtsaks. Helpific tahab turvalisusele rohkem rõhku panna, näiteks varsti on ID-kaardiga tuvastatud inimese kontol vastav märge. Lisaks tekib kommenteerimise ja like’imise võimalus, sh koguda boonuspunkte, millega saab soodsamalt tooteid ja teenuseid koostööpartneritelt. Nii tunnustatakse abistajaid kui ka vähendatakse riski, et erivajadusega inimene, kes võib tulenevalt oma puudest olla haavatavam, ei langeks väärkohtlemise ohvriks.
Kasutaja saab kontol kirjeldada, millist abi ta soovib ja millist abi ta saab pakkuda. Näiteks kui oled erivajadusega inimene, saad postitada abipalve saatja leidmiseks kultuuriüritustel või jalutamas käimiseks, ostlemiseks või akende pesuks. Rakenduse võimalusi täielikult ära kasutades paranevad märgatavalt erivajadustega inimeste võimalused siseneda tööellu või omandada haridust.
Lisaks saab inimene kirjutada, millist abi tahab ta vastu pakkuda: näiteks aidata kirjutada huvitav kirjatükk, tõlkida vms. Kui keegi oma aega vabatahtlikuna panustada ei saa, võib ta teha annetuse, et raha saaks kasutada mõne spetsiifilisema tasulise teenuse tellimiseks.
Helpific esitleb oma mitmekülgsust
Helpific kuulub alates 2015. aasta novembri keskpaigast Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustikku. Võrgustik koondab mõjusaid vabatahtlikku tegevust edendavaid ühendusi, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamise osas ning olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile. Selle raames osaleb Helpific ka projektis „Vabatahtlike kaasajad koovad võrku“, mille käigus valmib ühistegevuse kokkulepe ning luuakse sidemed Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Võrgustikuga. Samuti liitus Helpific Eesti Mitmekesisuse Kokkuleppega, kinnitades nii, et hindab mitmekesisuse põhimõtteid nii oma töötajate kui klientide seas ning kohtleb neid võrdselt. Koos teiste liitunud organisatsioonidega moodustatakse kogukond, et koos jagada kogemusi ja edendada võrdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui ühiskonnas laiemalt.
 |
| Mitmekesisuse kokkuleppega ühinesid AdCash, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Helpific, Kultuuriministeerium, SEB Pank, Sotsiaalministeerium, Teater NO99 ja TransferWise. Foto: Tõnu Tunnel |
Helpificu ärimudel
Viies läbi turuanalüüse, andsid paljud erivajadustega inimesed teada, et nad on valmis ka maksma teenuse eest väikest tasu. Samuti saadi tagasisidet üliõpilastelt ja inimestelt, kel on keskmine või väiksem sissetulek - nad andsid mõista, et ei saa pakkuda vabatahtlikuks olemist, kuid aitaksid kaaskodanikke väikese tasu eest. Seega kui sisestatakse abisoov või abipakkumine, on võimalus määrata sellele hind - see on valikuline. Soovitakse näidata, et nõudlus tasulistele teenustele on olemas ja julgustatakse kasutajaid proovima uut veebilehe funktsiooni.
Viies läbi turuanalüüse, andsid paljud erivajadustega inimesed teada, et nad on valmis ka maksma teenuse eest väikest tasu. Samuti saadi tagasisidet üliõpilastelt ja inimestelt, kel on keskmine või väiksem sissetulek - nad andsid mõista, et ei saa pakkuda vabatahtlikuks olemist, kuid aitaksid kaaskodanikke väikese tasu eest. Seega kui sisestatakse abisoov või abipakkumine, on võimalus määrata sellele hind - see on valikuline. Soovitakse näidata, et nõudlus tasulistele teenustele on olemas ja julgustatakse kasutajaid proovima uut veebilehe funktsiooni.
Arenduskapitali saamiseks võistlemas
Chivas ettevõtluse 1 miljoni dollari suurune auhinnafond on selleks, et jõustada erilisi idufirmasid, mis äri tegemisel loovad positiivseid muutusi - missiooniks on inspireerida ettevõtjaid muutma maailma. Paljud idufirmad kasutasid võimalust ja saatsid taotlused. Taotlused vaadati läbi ja igas osalevas riigis valiti välja parimad ideed võistlemaks kohalikus finaalis. Helpific tuli kohaliku top 5 hulka, kuid ei saanud edasi rahvusvahelisse finaali. Kohaliku vooru võitis Sentab, mis pakub eakatele sotsiaalse võrgustiku keskkonda televiisoris.
Chivas ettevõtluse 1 miljoni dollari suurune auhinnafond on selleks, et jõustada erilisi idufirmasid, mis äri tegemisel loovad positiivseid muutusi - missiooniks on inspireerida ettevõtjaid muutma maailma. Paljud idufirmad kasutasid võimalust ja saatsid taotlused. Taotlused vaadati läbi ja igas osalevas riigis valiti välja parimad ideed võistlemaks kohalikus finaalis. Helpific tuli kohaliku top 5 hulka, kuid ei saanud edasi rahvusvahelisse finaali. Kohaliku vooru võitis Sentab, mis pakub eakatele sotsiaalse võrgustiku keskkonda televiisoris.
 |
| Chivas The Venture viis kohalikku finalisti: vasakult Tauri Kärson (Autolevi), Tõnis Kusmin (Tebo), Tarmo Pihl (Sentab), Annika Amenberg (Helpific) ja Marko Kiisa (Upmade) |
Helpific aitab elada inimväärikalt
Garage48 publiku lemmiku tiitli võitnud Helpific on pälvinud üsna laialdast tähelepanu. 23. septembril 2015 tunnus Eesti Kurtide Liit Helpificut tänukirjaga kommunikatsioonilise ja kultuurilise juurdepääsetavuse silmapaistva toetamise eest.
Garage48 publiku lemmiku tiitli võitnud Helpific on pälvinud üsna laialdast tähelepanu. 23. septembril 2015 tunnus Eesti Kurtide Liit Helpificut tänukirjaga kommunikatsioonilise ja kultuurilise juurdepääsetavuse silmapaistva toetamise eest.
Helpificu visioon on olla parim ja suurim tugikeskkond Euroopas aastaks 2020, mille kaudu erivajadustega inimesed saavad osta teenuseid ja leida vabatahtlikke, et elada iseseisvat elu.
Helpificu missioon on edendada erivajadustega inimeste iseseisvat elu ja panustada tugevamate kogukondade kujundamisse - aita sinagi sellele kaasa!
Kõik abisoovijad ja abipakkujad on oodatud registreeruma ning postitama üleskutseid, tagasiside ja ettepanekud on väga oodatud. Helpificu blogist saab lugeda huvitavaid uudiseid ja kaasa mõelda.
Laur Raudsoo - Helpific vabatahtlik, sotsiaaltöö üliõpilane
Katseperiood on alanud!
Helpificu platvormil saavad kasutajad teha nüüd tasulisi abisoove ja -pakkumisi.
 |
| Valik lisada abisoovile või -pakkumisele tasu |
Helpific maksevõimalus
Kui
sisestad abisoovi või abipakkumise, on sul võimalus määrata sellele hind - see
on valikuline. Tehes abisoovi või abipakkumise vabatahtliku abina, jäta väli
palun tühjaks.
Kasutajakogemus | Meelika
11:56:00Särtsakas Meelika: suur koertesõber, raamatupidaja ja puuetega inimeste kogemusnõustaja
Olen 45-aastane naine, 2 täiskasvanud lapse ema, abikaasa. Töötan raamatupidajana (mitte kusagil firmas, vaid pakun FIE-na väikefirmadele raamatupidamisteenust) ja puuetega inimeste kogemusnõustajana.
 |
| Kärtspunaste juustega Meelika süles istub mops Lissu |
Töötan enamasti kodus. Hommik möödub arvuti taga ja telefoni otsas "rippudes". Nõustamiskohtumised (nii finantsalased kui ka puudeteemalised), milleks tuleb kodust välja minna, määran võimalusel pealelõunaks. Sellel on lihtne põhjus – enamik minu isiklikke abistajaid on tudengid ja nii on kõigile sobivat töögraafikut lihtsam kokku panna. Alati on muidugi erandeid, eelkõige teeb valiku ikka klient. Tegelen oma lemmiku, mops Lissuga, arutan abikaasaga igapäevaelu või tulevikuplaane, üritan igapäevaselt teha kohustuslikke võimlemisharjutusi, õhtuti loen või vaatan telekat + loomulikult igapäevased majapidamistööd. Ütleks, et tavalise inimese tavaline elu.
Kuidas praegu toimib isikliku abistaja süsteem?
Tartus on abivajaduse hindamine ning hindamistulemusi arvestatakse. Samas isikliku abistaja brutopalk 2,38 eurot tunnis ei ole väga motiveeriv. Ma ei vaja abi terve päeva jooksul, keskmiselt 6 tundi päevas. Mul on palju isiklikke abistajaid, 7 tudengiga on käsunduslepingud läbi teenuseosutaja (MTÜ Händikäpp). Nad on öelnud, et see on huvitav töö, sest satuvad minuga sellistesse kohtadesse, kuhu muidu poleks sattunud (näiteks koertenäitus, mopside (koeratõug) kokkutulek, kõikvõimalikud raamatupidamis- jms koolitused, Riigikogu, Sotsiaalministeerium jne).
Sul on ka head kogemused, kuidas tänu Helpificule leidsid endale abistaja. Räägi nendest lähemalt.
Olen kaks korda Helpificu kaudu abistaja leidnud - esimene kord aitas mind Kerstin, sobisime temaga väga hästi. Teine kord, kui abi vajasin, oli Kerstin haigeks jäänud. Siis võtsin uuesti Helpificuga ühendust ja mind aitas Marit. Mõlemad olid toredad inimesed ning võtaksin ka teinekord nendega ühendust. Mul on hea meel, et Helpific olemas on, minu meelest on seda väga vaja.
Kuidas saaks veel Helpific aidata ning millist rolli näed sellel puudega inimeste elus?
Selline abistajate süsteem on väga vajalik, eriti seal, kus isikliku abistaja teenus ei toimi hästi. Kui on inimesi, kes tahavad oma aega panustada puuetega inimeste aitamisse, siis on see väga suur asi. Näiteks kõikvõimalikud suhtekriisid puudega inimestel tekivad sellepärast, et selline suhe (näit. abielu või sõbrasuhe) ei ole normaalne, kus üks pool vajab kogu aeg abi ja teine kogu aeg aitab. Kui leida abistaja läbi Helpificu, siis oleks sellest suur abi.
 |
| Lissu tunneb end kõige turvalisemalt Meelika süles |
Mida võiks tööandjad teada, võttes tööle puudega inimese?
Sõltub inimesest ja tema konkreetsest puudest. Kindlasti ei maksa puudega inimesi karta. Tuleb julgesti küsida inimese enda käest, mitte hakata ära arvama, mida tal võiks vaja olla. On oluline, et ratastoolikasutaja saaks ise tööle ja ka WC-sse ratastooliga. Inimesele, kes väga halvasti näeb, on aga oluline valgustus ja treppidel märgistusena neoonkollased jooned.
Kuidas on ligipääsetavusega? Mida peaks silmas pidama?
Olen 3 aastat pime olnud ja nüüd näen viletsasti. Lisaks füüsilisele ligipääsetavusele on olulised ka vaimsed aspektid. Oleks ideaalne, et kui pime inimene läheb teatrisse, siis võtab ta kõrvaklapid ja kuuleb sealt kirjeldustõlget, samuti on kurtidel oluline viipekeeletõlk. Muuseumides võiks olla kindad, millega pime saab skulptuure katsuda. Siin saaks ka vabatahtlikke kaasata, kui neid koolitada – näiteks kirjeldustõlke puhul on oluline, et inimene oskaks märgata neid asju, mida peab kirjeldama.
© Helpific
Helpific vabatahtlik | Herkki
15:42:00
Teiste abistamine - kangelastegu või uus normaalsus?
Kui keegi küsib, milline inimene on tavaliselt valmis puudega inimest abistama, siis tuleb enamasti silme ette “Eestima Uhkuse” saade, kus keskealine naine käib järjepidevalt kõiki külaelanikke abistamas. Abivalmite meestena nähakse enamasti kangelaslikke elupäästjaid. Helpifici pooleaastane kogemus kinnitab sama, et abistajate ringis on siiski rohkem naisi kui mehi. Oma kogemus näitab, et ehkki meedias ja erinevates portaalides on abivalmis mehi figureerimas vähe, on nad siiski olemas. Olen rahul, et mu tee on mind kokku viinud mitmete toredate sellidega, kelle seas on olnud sõjamehi, mehhatroonikuid, IT-spetsialiste ja ka tippjuhte.
 |
| Vabal ajal naudib Herkki kardiga sõitmist. Foto kirjeldus: Herkki seisab sinise kiivri ja vormiga, käed puusal, ukse ees |
Tutvustan teile lähemalt automehaaniku ametit pidavat Herkkit, kes peab teiste abistamist täiesti loomulikuks tegevuseks. Mina kohtasin Herkkit TTÜ-s Tudengimajas peol. Iga kord, kui kohtusime, tervitas ta lõbusalt ja vahetasime paar sõna. Tunnistan ausalt, et algul arvasin ennatlikult, et tegu on nn tavalise vennastujaga, kes uurib, miks ratastoolis, üritab kätt suruda ja kadunud nad enamasti ongi. Peagi pidin ma oma eelarvamused kõrvale jätma, sest Herkki pakkus ootamatult ennast ise lahkelt appi mind magama aitama. Kuna esimene abistamine õnnestus meil viperusteta ja Herkki elas TTÜ ühiselamus, käis ta ka hiljem mind üsna tihti abistamas. Hetkel käib Herkki vähem abiks, kuid kui võimalik, on ta alati olemas. Näiteks selle aasta augustis läheme temaga ALS-i konverentsile Lätti. Seega, kui olla avatud suhtumisega, võib leida häid abilisi kõikjalt.
 |
| Herkki koera Jackiga. Foto kirjeldus: naeratav Herkki hoiab Jacki süles, taustal rohelised puud ja muru |
Herkki ise jälgib ka aktiivselt Helpifici Facebooki seinal olevaid abipalveid, aga seni pole veel ühtegi sobivat leidnud, sest aeg pole tööajaga sobitunud või etteteatamise aeg on olnud liiga lühike. Aga usun, et Helpific pakub võimalust kohtuda Herkki taoliste abistajatega rohkem, kui seni. Samas on Herkki möönnud, et ei mõista, miks teised nii ei käitu ja on liiga ametis oma asjadega, et abivajajaid aidata. Vahel tuleb ka mõnedele tuttavatele anda selgitusi, miks ta vabast ajast inimesi abistamas käib.
Mida saaks igaüks meist ära teha, et teiste abistamine poleks midagi veidrat ja kangelaslikku, vaid oleks täiesti tavaline igapäevane teguviis?
Mida saaks igaüks meist ära teha, et teiste abistamine poleks midagi veidrat ja kangelaslikku, vaid oleks täiesti tavaline igapäevane teguviis?
- Kui sa tunned, et teiste abistamine on õige teguviis, siis tunnusta julgelt aktiivseid abistajaid nii sotsiaalmeedias kui ka lihtsalt suheldes.
- Kui sulle meeldib abistada, siis jaga meeldivaid lugusid oma sugulaste, sõprade ja tuttavatega, et nemadki saaksid sellest toredast tegevusest osa.
- Kui sinus on liidri või kõneisiku natuuri, siis haara ise juhtohjad ja kaasa aktiivselt ka oma sõpru, kaastöötajaid ja laiemat avalikkust teiste abistamisse.
- Kui oled isik, kes vajab igapäevatoimetustes kõrvalabi, otsi aktiivselt abi, kuid pea silmas, et ka sinus on oskusi, millega saad teistele kasulik olla.
- Kui sul on ideid ja oskusi, mis aitavad abistamist lihtsustada, siis oled igati oodatud tegema koostööd Helpifici meeskonnaga.
- Ole osa muutusest, mis aitab üksteise abistamisest tuleneva sära tuua meie kõigi igapäeva!
© Helpific
Kasutajakogemus | Kairi
09:00:00
Helpific kasutaja Kairi peab oluliseks, et abistajatel ei tekiks kohustust, et abistaja peab kogu aeg kellegi jaoks kättesaadav olema
Elan Suurupis ja leidsin hiljuti töökoha Mustamäel - töötan laste mängutoas, kus korraldame lastele sünnipäevi. Käin karkudega ja mul on vaja abi transpordiga või kedagi, kes saaks mu marsa ja bussi peale ja sealt maha aidata
Sul on ka head kogemused, kuidas tänu Helpificule leidsid endale abistaja?
Sul on ka head kogemused, kuidas tänu Helpificule leidsid endale abistaja?
Tunnen Helpificu tiimiliiget Jüri Lehtmetsa ja ta saatis mulle info Helpificu kohta ning otsustasin proovida. Minda aitas Liis, kes on väga vahva ja sümpaatne neiu. Ta tuli mulle autoga koju Suurupisse järgi, viis töö juurde Mustamäele ja pärast ka uuesti tagasi koju. Liis ütles, et ta lihtsalt niisama tahtis aidata ning kuna polnud ka varem Suurupis käinud, siis tahtis ka seda kanti tundma õppida. Ta lubas ka edaspidi jälgida Helpificu teateid ning kui ajaliselt sobib, siis ka teinekord mind aidata.
 |
| Kairi |
Kuidas saaks veel Helpific aidata ning millist rolli näed sellel puudega inimeste elus?
Arvan, et võiks panna üles ka infot vabatahtlike kohta – et saaksin ka ise abistajat valida. Minu meelest on tore, et leidub inimesi, kes oma vabast tahtest ja ajast teisi aitavad. Oluline on ka see, et abistajatel ei tekiks kohustust, et nüüd peadki kogu aeg kellegi jaoks kättesaadav olema. Ma ise ei taha ka alati oma tuttavaid tüüdata ning vahel jätan sellepärast hoopis kuskile minemata. Helpificu puhul aga saab aidata ükskõik, kes, selleks ei pea iga kord sama inimene olema.
Kuidas on ligipääsetavusega? Mida peaks silmas pidama?
Päris üksi ma kunagi ei liigu. Linna ühistranspordi peale ma ei saa, kardan, et jään uste vahele. Vaatan alati, et koht, kuhu minna plaanin, oleks ligipääsetav ning treppidel oleks käsipuu – muidu ei saa ma karkudega trepist ei üles ega alla. Üldiselt väldin kohti, kus on sellised trepid, lift oleks muidugi kõige mugavam. Samuti võiks asutuste uksed automaatselt lahti käia, mul on endal keeruline ust lahti teha.
Kuidas saaksid Eesti inimesed teadlikumaks puuetega inimestega seotud teemadel?
See on väga keeruline küsimus - võib-olla peaks rohkem kampaaniaid tegema. Samuti aitaks see, kui inimesed saaksid ka ise kogeda seda, kuidas puudega inimesed maailma näevad. Kui tavainimesed ei ole sellises olukorras olnud, puudub neil ka kogemus - üks asi on pealt vaadata, teine seal sees elada.
Mis sa arvad, kas oleks vaja koolitusi abistajatele, et rääkida erinevatest puuetest ja nendega seonduvast?
Kindlasti oleks need vajalikud koolitused. Inimesed, kes tahavad aidata, pole võib-olla kokku puutunud erivajadustega inimestega ning ei julgegi oma abi pakkuda – nad ei pruugi teada, kuidas erivajadustega inimesi aidata. Samas võivad karta ka need, kes abi tahavad küsida. Mina soovitaks kindlasti inimestel Helpificu poole pöörduda ja arvan, et võõraid inimesi ei tasu karta.
© Helpific
Kerstinile meeldib Helpificu puhul kindlustunne, et inimesed vajavad abi päriselt ja abipalveid on võimalik jälgida jooksvalt
Olen 28-aastane ja ei ole varem kokku puutunud puuetega inimestega ning vabatahtliku tegevusega. Esimest korda abistasin Helpificu kaudu siis, kui toimus puuetega naiste fotosessioon ning aitasin transpordiga. Teisel korral aitasin Meelikat ratastooliga autosse ja haiglast raudteejaama - see kogemus oli väga tore, Helpificu Facebooki lehel oli kommentaar Meelika kohta, et ta on väga avatud. See aitas barjäärist üle, et kuidas ja miks käituda. Meil oli väga lõbus, kuna juhtus ka väike intsident - jõudsime rongi viimasel minutil ja ma ei saanud enam rongist välja. Nii pidin ka ise kuni järgmise peatuseni kaasa sõitma - õnneks peatus rong ka Ülemistel, kus sain endale takso kutsuda, et tagasi Balti jaama, oma autoni, jõuda. Esimese asjana taksosse istudes rääkisin vaevu naeru kinni pidades taksojuhile, mis oli juhtunud, et mul ei ole raha, sest kaasas oligi mul vaid mobiil ja auto võti. Õnneks ei häirinud see taksojuhti, kuna kohale jõudes sain arve tasuda, pigem oli meil tore sõit, kus saime erinevatel teemadel avatult juttu puhuda.
 |
| Kerstin |
Kuidas sa said Helpificust teada?
Olen hakanud Puutepunkti saadet vaatama - mu tuttava tuttaval on raske puudega laps ja seetõttu puudutab see teema kaudselt ka mind. Ühiskonnas on puudega inimesed olemas ning olen alati tahtnud aidata. Helpificust kuuldes olin ülimalt vaimustunud ning see tundus väga tore idee. See annab inimestele võimaluse ise valida aega, millal aidata ning on olemas kindlustunne, et need inimesed vajavad päriselt abi. Meeldib ka see, et saan jooksvalt ise abipalveid jälgida.
Miks võiks inimesed sinu arvates teisi aidata?
Minu meelest see on win-win olukord - saan ise hea enesetunde, et olen kedagi aidanud ning puudega inimene on õnnelik, et ta sai abi. Oluline on selline võrgustik tekitada, sest seda ei ole väikese rahvaarvuga riigil võimalik ise korraldada. Minu motoks on: ole ise see muutus, mida soovid näha. Tunnen, et vajan inimesi enda ümber, kellega suhelda, samuti tutvuda uute inimestega, kellel on teise valdkonna info olemas. Mu silmad on hakanud hoopis teisi asju nägema: näiteks kaldteede olemasolu, kuidas ratastool autosse mahub, kuidas rongi siseneda (saab ainult ühest vagunist).
Kas Helpificul võiks olla ka oma motivatsioonisüsteem abistajatele?
Mulle meeldib, kui saan ilma tasuta teisi aidata. Kingitusi tahaks saada üllatusena, et ei oleks kokku lepitud reegel. Võiks kogemuse järgi määrata erinevad abistaja staatused – nt teistest rohkem abistanud vabatahtlik saaks staatuse “kogenud” ning selle järgi saaks abivajaja filtreerida abistajaid. Samuti on olulised ühisüritused, näiteks korraldada tasuta loomaaia külastus abilistele ja puudega inimestele.
Mis võiks Eestis teistmoodi olla seoses vabatahtliku tegevusega?
Vabatahtlikule tegevusele peaks rohkem rõhku panema, sest Eestis on väike rahvaarv, meil on piirkonnad hajali ning see tekitab probleeme. Pigem peaks panustama kogukondadele. Meedias võiks rohkem neid teemasid kajastada.
Kuidas saaksid Eesti inimesed teadlikumaks puuetega inimestega seotud teemadest?
Kui oleksin tööandja, siis tahaksin ise võtta puudega inimesi tööle, kuid ei tea, mis on riskid. Oluline on tõsta ettevõtjate teadlikkust. Riik võiks anda tööandjatele soodustusi, kui nad kaasavad ka puudega inimesi. Praegu ei tea, kust leida sobivat tööjõudu - selle jaoks võiks olla eraldi veebikeskkond, kustkaudu leida puudega inimesi, samuti võiks teada, milline nende võimekus on. Töötan IT valdkonnas ning ratastoolis inimene saaks vabalt hakkama, kuid näiteks puuetega inimeste transpordi eest ei saa vastutada ettevõtja, samuti puudega inimene. Vähe on ka infot selle kohta, milline haridus neil on. Helpificu üks võimalus on see, et ka mina vabatahtlikuna võin puudega inimestele tööd pakkuda. Samuti arvan, et puudega inimesed võiks rohkem ühiskonnas sõna võtta.
© Helpific
Kasutajakogemus | Katrin Puusepp
09:25:00
Katrinile tähendab Helpificu olemasolu kindlustunnet
Ma olen 41-aastane ning olnud puudega alates 1994. aastast, mil oli esimene ajuverejooks, mida ei osatud siis diagnoosida. Enne seda ei teadnud ma kaasasündinud veresoonte väärarengust oma peas midagi. Olin olnud suhteliselt terve inimene ning see kõik tuli väga ootamatult. 2000. aastal oli mul teine ajuverejooks, mind opereeriti, ja sellest ajast olen ka ametlikult liitpuudega - nägemis- ja liikumispuudega, diagnoosiks spastiline tetrapleegia. Elan vanemate juures ning sõltun suures osas kõrvalisest abist. 2005. aastal lõpetasin eksternina Tartu Ülikoolis saksa filoloogia eriala ning aastatel 2009-2013 olin eesti kirjanduse doktorantuuris. Töötan vabatahtlikuna veebipõhises portaalis Õnnepank ning hetkel on mul saksa keele eraõpilane, kes käib mul kodus. Eelmise aasta lõpust olen ka MTÜ Händikäpp liige.
 |
| Katrin Puusepp |
Kui käin taastusravis, tuleb mul alustuseks leida inimene, kes mind trepist alla taksosse pakib ja hiljem sealt ka välja aitab. Vahel käin väljas ka niisama – näiteks mõnel huvipakkuval üritusel, konverentsil või ülikoolis ettekannet kuulamas. Igale sellisele ettevõtmisele eelneb alati hoolikas taustauuring – hoone ligipääsetavus, aga ka teised teekonna etapid tuleb võimalikult detailselt läbi mõelda.
Sul on ka hea kogemus Helpificuga?
Nägin Facebookis infot Helpificu kohta, uurisin järgi ning mõtlesin, et mul ei ole midagi kaotada. Kirjutasin ja küsisin, et kas leidub inimest, kes on nõus mind aitama taastusravis käimisel. Nii saingi kokku Piretiga, kes abistas mind kahel korral ning lisaks aitas mul osaleda Eesti Hooldajate Liidu eelkonverentsil. Pireti juures meeldib mulle, et ta jätab minu iseseisvuse alles ning võimaldab mul asju teha omas tempos. Temaga tunnen, et selja taga on tugi olemas.
Mulle meeldib Helpific just sellepärast, et see on suunatud erivajadusega inimestele. Olen ka mujalt abilist otsinud – leidsin küll abistaja, kuid siis pidin alustama juttu, et ma ei kõnni, ei näe. Haletseda pole vaja – meil kõigil on ju oma rist kanda ja mulle ei meeldi, kui inimesed ütlevad, et kuidas sa, vaeseke, küll hakkama saad.
Väga oluline on see, et abistaja leidmine oleks turvaline. Kui Helpific teeb selle töö ära, siis oleks see väga hea. Helpificu kasutamine võiks olla sama lihtne, nagu takso tellimine – ütled, et mul oleks vaja sellel päeval minna sinna punkti või saaks näiteks teha plaani nädala lõikes. Helpificu olemasolu tähendab minu jaoks kindlustunnet - tean, et ma väga lihtsalt ei „kuku“, ja et mul on, kuhu pöörduda ning võimalik abi on olemas. See on tähtis teadmine.
Sul on ka hea kogemus Helpificuga?
Nägin Facebookis infot Helpificu kohta, uurisin järgi ning mõtlesin, et mul ei ole midagi kaotada. Kirjutasin ja küsisin, et kas leidub inimest, kes on nõus mind aitama taastusravis käimisel. Nii saingi kokku Piretiga, kes abistas mind kahel korral ning lisaks aitas mul osaleda Eesti Hooldajate Liidu eelkonverentsil. Pireti juures meeldib mulle, et ta jätab minu iseseisvuse alles ning võimaldab mul asju teha omas tempos. Temaga tunnen, et selja taga on tugi olemas.
Mulle meeldib Helpific just sellepärast, et see on suunatud erivajadusega inimestele. Olen ka mujalt abilist otsinud – leidsin küll abistaja, kuid siis pidin alustama juttu, et ma ei kõnni, ei näe. Haletseda pole vaja – meil kõigil on ju oma rist kanda ja mulle ei meeldi, kui inimesed ütlevad, et kuidas sa, vaeseke, küll hakkama saad.
Väga oluline on see, et abistaja leidmine oleks turvaline. Kui Helpific teeb selle töö ära, siis oleks see väga hea. Helpificu kasutamine võiks olla sama lihtne, nagu takso tellimine – ütled, et mul oleks vaja sellel päeval minna sinna punkti või saaks näiteks teha plaani nädala lõikes. Helpificu olemasolu tähendab minu jaoks kindlustunnet - tean, et ma väga lihtsalt ei „kuku“, ja et mul on, kuhu pöörduda ning võimalik abi on olemas. See on tähtis teadmine.
Kuidas saaksid Eesti inimesed teadlikumaks puuetega inimestega seotud teemadest?
Lugesin raamatut „Minu Soome“, kus mäletamist mööda kellegi Soome professori peres oli psüühilise erivajadusega laps. Tüdruk pidi kooli vahetama ning läks tavakooli. Selle jaoks koostati tema haiguse kohta infoleht, mis anti kõikidele õpilastele lugeda. Lapsed võtavad endast erinevaid inimesi ju palju paremini omaks ning negatiivne reaktsioon on enamasti teadmatusest. Ma arvan, et sellelaadse teavitustööga on oluline alustada juba lasteaiast või algklassidest. Kooliealistele lastele, ja miks ka mitte vanemaealistele, võiks sisse seada lausa spetsiaalse veebilehe, kus nad saaksid juba ise mõne haiguse kohta põhjalikumalt uurida.
Ma arvan, et kui puudega lapsi käiks rohkem tavakoolis, siis ei koosneks nende tutvus- ja suhtlusringkond valdavalt või ainult erivajadustega inimestest. Nii ei saaks tekkida turvalist mull-kapslit, mis põhjustaks ehk mittemõistmist ja teatud agressiivset hoiakut n-ö tavainimeste suhtes.
© Helpific
© Helpific
Lennureisil koheldakse ratastoole üsna pagasiga võrdväärselt - kas ka ratastoolikat endit?
Paljud on minult uurinud, kuidas ma ratastooliga lennukiga sõita saan. Nii mõnigi arvab sinisilmselt, et ratastooliga on võimalik otse lennukisse minna. Kahjuks kitsaste olude tõttu siiski lennukisse pääsemine nii lihtne pole. Enamasti viiakse sind mööda tunnelit lennuki ukseni, kus ootab ees ülikitsas nn lennuki ratastool, kuhu aitavad sind tõsta kaks lennujaama töötajat. Tõstmise lihtsustamiseks kasutan ma lennureisidel enamasti tõstepükse (ing transfer bucket seat). Tõstepükstel on neli käepidet, millest kinni haarates õnnestub tõstmine ilma suuremate viperusteta.
 |
| Lennuki ratastool (foto: www.spinal-injury.net) |
Enne lennukisse minekut tasub isikliku ratastooli küljest võtta lennukisse kaasa kõik lahtised asjad, sest su ratastool viiakse pagasiruumi, kus võib transportimise käigus nii mõndagi kaduma minna. Olgem ausad - ratastoole koheldakse üsna pagasiga võrdväärselt. Elektriratastooli kasutaja jaoks on reisimine veidi keerukam, aga sellest ehk mõnes järgnevas postituses. Võimalusel laenake elektriratastool kohapealt – see muudab reisimise muretumaks. Kindluse mõttes tasub alati ratastoolist pilti teha enne ja pärast lennureisi. Nii sujub asjaajamine kindlustusega palju valutumalt.
 |
| Ratastooliga lennukisse (foto: www.dezeen.com) |
Seejärel viiakse sind selles kitsas lennukiratastoolis istekohani ja tõstetakse sind oma kohale. Ideaalis võiks see tõstmine ära jääda, kui seda saaks paigutada lennukiistme asukohale, nagu pildil kujutatud. Enamasti pannakse sind akna alla, et sa õnnetuse korral teistele reisijatele ette ei jääks. Lisaks tasuks uurida ka Duchenne´i lihashaigusega inimeste näpunäiteid seoses reisimisega siit http://www.duchennenow.org/about-duchenne/living-duchenne/holidays/
© Helpific
© Helpific
Helpific vabatahtlik | Triin Suiste
07:00:00
Vabatahtlik tegevus aitab Triinul terviklikumaks muutuda
Räägi lähemalt, miks sa oled vabatahtlik?
Minu ema on meid õe ja vendadega kasvatanud väikesest peale töökateks ja kohusetundlikeks inimesteks. Vabatahtlikuks olemine - ilmselt on see midagi, mis teeb mind terviklikuks ja on viinud kokku inimestega, kes annavad minu elule nii palju juurde. See on rõõm ja sisemine soov, loomulik käik, mis ei vaja põhjendamist, et miks sa kedagi aitad või midagi teha aitad. Kui see on sinu kutsumus ja soov, siis sa tunned selle ära. Mind ta leidis üles ja olen õnnelik selle üle.
 |
| Triin aitamas Jüri |
Millised on sinu kogemused vabatahtlikuna?
Gümnaasiumi lõpetamine oli just paar päeva selja taga, kui ema pöördus minu ja venna poole uudisega, et meil on „vabatahtlik sunniviisiline“ laagrisse minek. Varasema kokkupuute puudumisel ei osanud me midagi oodata, mis nüüd juhtuma hakkab. Kui saime mõningad tööülesanded kätte, läks kergemaks. Praegu ei teagi, mis elu elada võiks, kui see kogemus puuduks.
Peamiselt olen tegutsenud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidus (ELIL) alates 2009. aastast ja ka Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIK). On tulnud ette laagrite korraldamisi nii lastele kui noortele ja täiskasvanutele, lisaks ka erinevaid üritusi nagu jõulupeod, kevadpeod, tänuüritused, spordipäevad, koosolekud, sünnipäevad. Kogemusi on ürituste korraldamise kaasaaitamisel, inimeste abistamisel, isiklikuks abistajaks olemisel. Kõik, mis tuleb, seda tuleb teha. Ainult sedasi arened edasi ja korjates erinevaid kogemusi, saadki tugevaks ja targaks. Igaks elujuhtumiks on lahendus taskust võtta ja lisaks muidugi leiab nii ülilahedaid inimesi enda ellu!
Isikilik abistaja olen olnud oma heale sõbrale Karlile ja ka Jürile, keda aitasin lihtsates toimingutes nagu magama aitamine, riietamine. Teen kõike, mida vaja, aga nende puhul aitan kui sõpra, mitte kui abivajajat. Samuti olen olnud tugiisik vaimupuudega noormehele, kellega tegime koos süüa, mängisime lauamänge, lugesime, koristasime. Tugiisikuna ka veel pimedale neiule, keda viisin-tõin ülikooli ja koju, käisime mõned korrad ka niisama väljas. Lühiajaliselt olin ka kasvataja Liisu tugikeskuses vaimupuudega noortele. Kõik korrad on olnud väärt tegutsemist ja õppida neist on palju.
Milline oli su esmamulje vabatahtlikuna?
Esmamulje oli hirmus – just seetõttu, et olime uues keskkonnas ja pidime oma kastist välja astuma. Inimesed olid nii toredad ja lahked, nad võtsid meid soojalt vastu ja poputasid meid rohkem, kui meie neid. Vabatahtliku töö puhul on tegemist kõige lihtsama abistamisega, nagu sa teed seda oma kodus või seltskonnas. Tee seda iseenda jaoks ja naudid seda sama palju, kui teised!
Mille üle oled kõige rohkem imestanud? Mis on olnud kõige positiivsem kogemus?
Kõige rohkem olen imestanud vabatahtlikkuse lihtsuse ja võlu üle. Teed seda iseenda jaoks ja samas teed sa seda teiste jaoks. Kui Sa naudid seda, naudivad ka teised seda. Sa võidad suure kogemustepagasi, suure sõpruskonna ja päikselisema vaate elule. Kindlasti õpid tunnetama piire ja iseenda võimeid. Tuleb õppida ütlema „ei“ ja enesekehtestamine saab väga kiiresti selgeks. Pea meeles, et vabatahtlik töö peab tulema siirast soovist ja südamest. Keegi ei saa sind käskida ja raha mängu tuua ei tohi, sest muidu kaob kogu võlu ära.
Kõige positiivsema kogemuse sain esimeste aastate jooksul, kui tutvusin oma parimate sõprade Jüri ja Karliga. See oli esimene noortelaager ja see rokkis täiega. Ma olin hämmingus neist kahest staarist, kes terrassi peal oma elektriratastoolidega driftisid. See kord võitsin ma enda ellu kõige vingemad tegelased!
Mida oled kõige rohkem õppinud? Mida võiks teistele soovitada?
Ma arvan, et sellest peaks rääkima nii nagu ta on – lõbus, tore ja selle juures ei tohi ära unustada, et see on ikkagi töö, kus sul on kohustused, mida tuleb täita. Õppinud olen isereageerimist, -tegutsemist, -märkamist ja vabalt suhtlemist. Tööd ei tohi karta, on ta siis vabatahtlik või tasustatud.
Teiste aitamine peab tulema südamest ja siirast soovist. Kui seda ei ole, siis pole vaja. Kohusetundest ja kaastundest aitamine toob ainult kehva tunde iseendale kui ka abistajale. Kellel aga on soov ja tahe kasvõi proovida, soovitan, sest see annab nii palju juurde. Lähenege ainult nii, nagu ise soovite, et teile lähenetaks ja kes teab, te võite võita väga hea jutukaaslase, kogemuse ja hea tunde! Võtke endale aega ja astuge oma kastist välja ja te hakkate ägedat elu elama. Heategu ei jää kunagi märkamata ja kuigi meie ühiskonnas tundub, et heategu tuleb tagasi hoopis karistusena, siis tegelikult see ei ole nii. Kõik heateod tulevad tagasi, ühel või teisel moel. Ärge kartke, võtke julgus kokku ja nautige seda!
 |
| Triin proovimas ratastooliga liikumist trepil |
Mida teiste aitamine su ellu on toonud? Kuidas su sõbrad ja pere sellesse suhtuvad?
Suurepärased sõbrad ja mitte ainult need inimesed, kellega kokku puutunud, vaid ka nende pereliikmed ja sugulased - inimesed, keda sina ise ei teagi, aga nemad sind teavad. Näiteks minu ja Jüri Lehtmetsa hea sõber Karl Neilinn, keda kahjuks enam meie hulgas ei ole. Tema pere, õde ja vennad on väga olulised inimesed minu elus, kellega saame väga tihti kokku ja naudime koos olemist. Samuti ka Jüri Lehtmets ja tema pere - suurepärased inimesed! Minu jaoks on see ka täiesti loomulik, et kui ma näen olukorda, kus ma saan aidata, siis seal ma ka aitan.
Pere on juba kaasatud terves koosseisus vabatahtlikku töösse aastaid. See on loomulik osa meie peres. Tihtipeale saabki meie pere täies koosseisus kokku ainult vabatahtlike üritustel. Kui üks pereliige ei saa osaleda, siis teised on kindlasti kohal, lisaks on osalenud ka ema vennad ja nende lapsed. Minu sõpruskonnas pole vast mitte ühtegi inimest, keda ma poleks kaasanud või kutsunud üritustele. Iseasi, kuidas on kellegi võimalused aja suhtes. Leidub ka neid, kes pelgavad ja kellel on eelarvamusi vabatahtliku töö suhtes. Omalt poolt olen andnud paljudele võimaluse osaleda ja kes seda on soovinud, on tulnud ja võitnud. On ka kahjuks tulnud selliseid üleolevaid arvamusi meie osalemisest vabatahtlikuna, et see on üks vale ja jama. Millest sellised arvamused, seda ei oska öelda.
Mis võiks Eestis teistmoodi olla seoses vabatahtliku tegevusega?
See võiks olla rohkem väärtustatud ja sellel teemal võiks ka rohkem rääkida ning miks mitte maha pidada avalikke debatte tuntud nägude poolt. Muusikud, poliitikud võtaksid aja maha ja pühendaksid nädalas näiteks päeva vabatahtlikule tööle. Seda võiks kajastada koheselt ka meedias ning see võiks olla täiesti loomulik osa meie kõigi igapäevaelus! Inimesed tunneksid paljudest asjadest palju rohkem rõõmu!
Millist rolli näed Helpificul, et viia kokku vabatahtlikud abistajad erivajadustega abivajajatega?
Sellist organisatsiooni olen kaua oodanud - suurepärane ja lihtne viis viia omavahel kokku abivajajad ja inimesed, kes soovivad aidata. Tihtipeale jääb paljudel see väike samm astumata, sest nad ei oska vastavat ja asjakohast informatsiooni otsida, et kus ennast rakendada saaks. See on ülivinge, mida Helpific oma igapäevategevusega teeb ja kui palju lihtsamaks see teeb inimeste elud, lausa hädavajalik.
© Helpific
