Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", kus kell 14.45-15.15 toimub paneel "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" (inglise keeles, tõlge eesti keelde). Paneeli juhib Zsolt Bugarszki, tõlge Christman Roos.
Paneelis osalejad:
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
René Randver - töötab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnas nõunikuna, osaleb seminaril külalisena
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspetsialist
Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ, juhatuse liige
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Seminari PÕLETAVATEKS PÕHIKÜSIMUSTEKS on:
- Kas valitsuse senist sotsiaalhoolekande süsteemi on võimalik muuta ning kas sotsiaalvaldkond on võimeline muutuma uute tehnoloogiate ja meetodite pealetungi ajastul?
- IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) potentsiaal/võimalikkus loomaks jätkusuutlikke hoolivaid kogukondi.
- Tuleviku Kodanik - tänapäevaste mudelite ümberkujundaja - teabe ja ressursside korraldamine, andmete analüüsimine, kodanike mõjuvõimu suurendamine.
- Sotsiaalsektori digitaalse kultuuri muutus - millised muutused toetavad sobiva infrastruktuuri ehitamist muutusteks? Millised on takistused, riskid, ohud?
- Kas teenuse saaja peab olema teenuse kujundaja ja otsustaja - mida ta vajab, millal ning kuidas teenus temani jõudma peab?
Tutvutame Teile paneeli labiviijat ja paneelis osalejaid.
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert.
Zsolt on tegelenud rohkem kui 20 aastat kogukonnapõhiste teenuste arendamisega erinevates riikides ja Eestis tegeleb hetkel uuenduslike lahendustega, kuidas kasutada kaasaaegset tehnoloogiat, IKT (informatiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid ning majandusmudeleid, et toetada kogukonna haavatavamaid inimesi. Zsolt on üks Helpificu kaasasutajatest ja juhib Tallinna Ülikoolis Sotsiaalse Ettevõtluse magistriprogrammi, mis järgib projektipõhist õppemeetodit.
 |
| Zsolt Bugarszki, paneeli "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" juht |
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
 |
| Christman Roos - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist |
Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse juhib ministeeriumis sotsiaalvaldkonda, kuhu kuuluvad hoolekande, võrdsuspoliitikate ning laste ja perede osakonna tööd ja tegemised. Tema avaliku teenistuse karjäär on kestnud üle 15 aasta. Eelnevalt on Rait töötanud Tallinna Vangla direktorina ning justiitsministeeriumi haldusalas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas omab ta pikaajalist väliskoostöö kogemust, eelkõige Ida-Euroopa regiooni ning Gruusia reformides. Rait on omandanud kõrghariduse sotsiaaltöös, lõpetanud Tartus Euroopa õpingute kursuse magistrikraadiga ning hetkel kirjutab Tallinna Ülikoolis doktoritööd „Eesti sotsiaalhoolekandesektori deinstitutsionaliseerimine - hetkeseis, takistused ja võimalused“.
 |
| Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler |
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist
Tauno vastas meie poolt esitatud viiele küsimusele. Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Kirjelda palun ennast viie lausega või ütle, mis Sul parasjagu pähe tuleb!
Kõik on võimalik, kui vaid osata tahta!
Millega tegeled igapäevaselt nii oma töös, kui mis on Sinu hobid/tegevused vms?
Olen oma kõrgkooliõpingute käigus sukeldunud sotsiaaltöö sügavustesse ja antud valdkonnale ka tööalaselt truuks jäänud. Alustasin erialast tööd lastekaitses ning jõudnud üsna pea äratundmiseni, et puuetega inimeste valdkond on see, mis mind on kutsunud. Igapäevaselt olen hetkel ametis Eesti Puuetega Inimeste Kojas peaspetsialistina. Minu tööülesannete variatiivsus on nagu ühes keskmises Eesti mittetulundusühingus ikka - tegevusi jagub seinast-seina, alates tehnilistest tugitegevustest lõpetades puuetega inimeste huvikaitseni.
Eelmisel aastal leidsin, et oleks aeg oma mugavustsoonist väljuda ning asusin Tartu Ülikoolis omandama magistriõppes info- ja teadmusjuhtimise eriala, saamaks omandamaks oskusi, kuidas tänapäeval efektiivselt koguda, korrastada ja analüüsida pidevalt kasvavat info ja andmete hulka.
Kas Sinul on oma unistus Eestist? Kui jah, siis milline see on? Miks on ühine panustamine kogukondlikku heaollu Sinu arvates vajalik?
Minu unistus Eestist on, kus me suudaksime pühendada oma lähedal olevatele kaaslastele samavõrd tähelepanu, kui me tänasel päeval pühendame aega erinevatele nutiekraanidele. Minu soov on, et me oleks lisaks arenenud digiriigile ka eesrindlikud selles osas, kus me suudame märgata enda ümber abivajajaid ja pakkuda neile õigel ajal, õiges kohas vastavalt vajadusele abi ja toetust.
Tänu panustamisega kogukondlikku heaollu saame anda oma panuse muutmaks kogukond, kus me elame, inimväärsemaks. Sageli on olukordi, kus mõni kogukonnaliige vajab väikest abi või toetust oma mure leevendamiseks või lahendamiseks. Inimese jaoks, kes on valmis tulema ja aitama abivajajat, ei pruugi see samm olla suur, kuid abivajaja jaoks võib see abi olla hindamatu. Osakem märgata enda kõrval abivajajaid ja olla julged omalt poolt abi pakkuma!
 |
| Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist |
Mida tähendab Sinu jaoks selline mõiste nagu „maailma muutmine“? Kuidas seda teha?
Maailma muutmine algab igast inimesest endast ja oma suhtumisest teda ümbritsevasse. See on vundamendiks, et me saaksime ellu viia uusi ideid ja tegevusi, mis aitavad maailma muuta meie kõigi jaoks paremaks. Tasuks heita pilk peeglisse ja küsida, mida sa ise oled viimase aasta jooksul ära teinud, et sind ümbritsev maailm muutuks sinule meelepärases suunas. Me kipume arvama, et meil üksikisikutena puudub võimalus mõjutada seda, mis toimub meie ümber, kuid iga meie tegevus või tegemata jätmine omab mõju - olgu see siis positiivne või negatiivne. Olles ise teadlikumad sellest, millist mõju meie tegevused omavad, suudame oma käitumisega ka meid ümbritsevat kujundada.
Mis ajab Sind hommikuti voodist välja?
Hommikuti ajab mind voodist välja elu ise. Minu igapäevased tegemised on täis uusi väljakutseid - iga päev toob kaasa uusi olukordi, uusi kohtumisi põnevate inimestega ning vajaduse igapäevaselt omandada uusi teadmisi ja oskusi. Sageli on mu suurimaks väljakutseks, kuidas hoida oma elu erinevaid valdkondi (töö, kool, pere, hobid) tasakaalus ja et oleks piisavalt tarkust eristada oluline ebaolulisest, kuhu oma energiat parasjagu suunata.
Villu Urban - Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing MTÜ.
Villu võtab olulise kokku järgnevaga: "Ei ole nii, et valgus paistab ainult tunneli lõpust – valgus on ju kogu aeg meie ümber!"
 |
| Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ |
Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Jaak Raie on töötanud juhtimise ja meeskonnatöö valdkonnas üle viieteistkümne aasta. Varasemad ametipositsioonid Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhina ja Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena on tekitanud suuremat huvi protsessi, muutuse ja arengu juhtimise vastu. Teda motiveerivad ja innustavad inimressurss koos pidevalt arenevate tehonoloogiliste lahenduste ja üha suureneva informatsiooni hulgaga, kombates pidevalt inimressursil põhineva meeskonnatöö piire. Samal ajal pakuvad väga huvi ka säästva kinnisvaraarenduse mudelid, jõudlus kõigis oma vormides ning varahaldus. Aktiivse ja üsna praktilise mõtteviisiga on ta võimeline parimate otsuste tegemiseks looma interdistsiplinaarseid ühendusi.
2013. aasta aprilist alates on Jaak Raie Tallinna Teaduspark Tehnopoli tegevjuht ja vastutab ettevõtlusteenuste strateegia, start-up inkubatsiooni ja investeeringute ning kinnisvara arenduste eest, mis baseeruvad Smart City (Targa Linna) filosoofial.
 |
| Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht |
Aitäh kõigile paneelis osalejatele ning külalistele!
HELPIFIC Vunki Mano loometalgutel
11:57:00loometalguid Võrumaal
Esimene CoSIE projekti häkaton Vunki Mano saigi oktoobri esimesel
nädalavahetusel läbi viidud ning tuleb tunnistada, et tehtud sai see lausa üle
ootuste hästi: häkatoni viimasel päeval olid kõik osalejad hoogtööst ning ajude
ragistamisest silmnähtavalt kurnatud, kuid saavutatuga samas äärmiselt rahul
ning endis ehk pisut positiivselt üllatunudki!
Meil Helpificu tiimis ei jää muud üle, kui teha kniks ja
kraaps kõikidele, kes oma jõu ja nõuga häkatoni läbiviimise taga seisid:
braavo!
 |
| Pildil on tuumikkorraldajad, ning TLÜ ja Helpificu esindajad |
IKT muudab erivajadustega noorte maailma
Helpific on veebiplatvorm, mis ühendab erivajadustega inimesed ja vabatahtlikud, kes on valmis neid kohalikus kogukonnas aitama. Platvorm loodi 2014. aastal Tallinnas erinevates professionaalsetes valdkondades entusiastlike noorte inimeste poolt, et luua kogukonnas usaldusväärne suhe haavatavate inimeste ja kaaskodanike vahel.
Traditsioonilises hoolekandemudelis osutatakse haavatavatele inimestele - puudega inimesed, eakad, vaimse tervise häiretega inimesed, paljulapselised pered, vähemusgrupid - sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Neid teenuseid pakuvad riik ja/või kohalikud omavalitsused. Väljakujunenud hoolekanderiigid nagu Soome või Holland kulutavad 30-33% oma SKP-st sotsiaalkulutustele et tagada korralikke teenuseid.
Eesti järgib teistsugust majandusmudelit, kus riik kulutab ainult 15-16% oluliselt madalamast SKP-st sotsiaalkulutustele. Me asutasime Helpificu, kuna mõistsime, et selles spetsiaalses Eesti mudelis peame me mobiliseerima olemasolevad kogukonna ressursid rahuldamaks haavatavate inimeste vajadusi.
Paeluva jagamismajandusmudeli kasutuselevõtt ja moodsale info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) toetumine võib saada asjakohaseks lahenduseks jätkuvale avalike ressursside puudumisele Eesti hoolekandesüsteemis. Jagamismajandus on hübriidne turumudel ning sotsiaalne fenomen, mis tähendab inimeselt inimesele baseeruvat asjadele ja teenustele ligipääsu jagamist kasutades moodsat informatsioonitehnoloogiat.[1] Jagamismajandus ei ole edukas mitte ainult turule orienteeritud ärimudelites, vaid esindab ka uut käsitlust hoolekandes pakkudes unikaalset võimalust volitada üksikisikuid ja kogukondi.
Jagamismajandus toetub kasutajate soovile jagada, kuid selleks, et vahetus toimuks, peavad kasutajad olema usaldusväärsed. Jagamismajanduse organisatsioonid on pühendunud usaldusväärsete suhete rajamisele ja kehtestamisele kogukonna liikmete vahel.[2]
Noored inimesed on selles projektis väga olulised – uus kaasaegne põlvkond eestlasi. Me usume, et moodne tehnoloogia, internet, erinevad vahendid, mida me igapäevaselt kasutame, ei ole mitte ainult peened “äpid” ega huvitavad arvutimängud. See tehnoloogia saab inimesi teenida ja kogukondi tugevdada ning me saame luua suurema seotuse üksteisega.
 |
| Helpific on viinud kokku erivajadustega noori teiste noortega, aidanud neil sõpru leida ja elada piirideta |
Eestis osaleb umbes 25% rahvastikust mitteametlikus vabatahtlikus tegevuses ning aktiivseimad on noored. 27.5% 16-24 aastastest Eesti noortest osalevad vabatahtlikus töös, samal ajal kui see number vanusegrupis 25-29 on juba üle 31%. (allikas: eurostats)
Helpific püüab jõuda praeguse põlvkonnani tuues moodsa IKT tehnoloogia traditsioonilisse valdkonda. Tavaliselt toimub vabatahtlik töö läbi mittetulundusühingute, heategevusorganisatsioonide või kirikute. Helpific loob otsese, inimeselt inimesele sideme ilma igasuguse formaalse organisatsioonilise kuuluvuseta. Platvorm on lihtsasti kasutatatv veebilehekülg, mis töötab igas seadmes. Seda saab kasutada lauaarvutis, sülearvutis, tahvelarvutis, aga ka nutitelefonis, mis on tänapäeva noorte seas kõige populaarsemaks seadmeks. Teades, et noor põlvkond on juba praegu kogukonnas ning vabatahlikus töös aktiivsemalt tegutsev, tahtsime me luua vahendi, mis teeks aitamise lihtsamaks ja kiiremaks kui kunagi varem.
Meie teine eesmärk on muuta arusaama puuetest ja puudega inimeste staatust ühiskonnas. Selles protsessis on noored inimesed jällegi väga olulised. Kui me suudame edasi anda uue, teistsuguse sõnumi puuete kohta, siis kasvab uus põlvkond üles suhtumisega, kus puue on üks paljudest inimese omadustest, aga mitte inimene ise. Me püüame vabaneda hallist, meditsiinilisest vaimse tervise ja puuete hoolduse pildist, kus inimesed muudetakse patsiendiks või kliendiks ja neid ümbritseb kaastunne ning kogu nende identiteet tiirleb ümber nende puude ja selle hoolduse. Puudega inimesed on samasugused inimesed nagu me kõik. Me vajame rohkem kokkupuudet üksteisega normaalses kogukondlikus keskkonnas ning puue jääb tahaplaanile tehes ruumi teistele, inimese isikupärasematele omadustele. Helpific soovibki luua selliseid kokkupuuteid.
Zsolt Bugarszki, Helpificu rahvusvahelise osakonna juht
Zsolt Bugarszki, Helpificu rahvusvahelise osakonna juht
Tõlkis: Liina Martinson
[1] Hamari, Juho; Sjöklint, Mimmi; Ukkonen, Antti (2015). "The Sharing Economy: Why People Participate in Collaborative Consumption". Journal of the Association for Information Science and Technology. doi:10.1002/asi.23552.[2] Charles, Green (May 2, 2012). "Trusted and Being Trusted in the Sharing Economy". Forbes. Retrieved13 June 2013.
Helpific tuur "Piirideta elu" - sotsiaalse kaasatuse edendamine vaimse tervise häiretega inimestele IKT abiga ja vabatahtliku abistamise populariseerimine kohalikes kogukondades
Helpific alustab augustist infotuuriga kolmes Eesti linnas (Haapsalu,
Tallinn, Tartu), et esitleda ideed, kuidas kaasaegse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abiga saab erivajadustega inimesi aidata ning
avardada nende võimalike vabatahtlike teadlikkust, kes täna veel vabatahtlikuna
ei tegutse. Tuuril kohtutakse tööandjate, avaliku sektori institutsioonide ja
puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ning Helpific veebiplatvormi
huvilistega, viiakse läbi arutelusid ja seminare põletavatel teemadel ning
pakutakse võimalust panna oma oskused ja võimed proovile interaktiivsel alal.
 |
| Helpific arutlemas Arvamusfestivalil sotsiaalse ettevõtluse teemadel |
Nii vaimset kui füüsilist pingutust nõudval alal saavad
kõik külastajad võtta vastu võimatuna näivaid väljakutseid, millega
erivajadustega inimesed seisavad silmitsi igapäevaselt - saab ületada
ratastooliga takistusrada, avada poksikinnastega kommipaberit kui ka näiteks
tutvuda tehnikavahenditega, mis võimaldavad pimedatel surfata
sotsiaalvõrgustikes. Tuuri käigus viiakse läbi ka eriprojekt ning paigaldatakse
linnaruumi erilised installatsioonid, kus kunstilisteks kangelasteks on kuus erivajadusega noort - Merlin, Maris, Jakob, Merilyn,
Oliver ja Katariina. Puuetest hoolimata on nad kõik väga positiivse
ellusuhtumise ning erinevate huvide ja teadmistega indiviidid, kes vabatahtlike
poolt abistatutena saavad elada täisväärtuslikumat elu.
Tuuri käigus soovitakse tõsta kohalike kogukondade teadlikkust aitamaks
ennetada hoiakutest tulenevat stigmaatilist suhtumist ja diskrimineerivat
kohtlemist erivajadustega inimeste suhtes ning julgustada kogukondi tunnustama
erivajadustega inimesi kui indiviide, kes ei erine teistest kaaskodanikest
mitte millegi erilise poolest. Nii on tuuril põhifookuses vaimse tervise
häirega inimesed, kes on tööturul riskirühmaks mitte erivajaduse tõttu, vaid
pigem häirega seotud väärarusaamade ja vääruskumuste tõttu, kuid tähelepanuta ei
jää ka nn füüsiliste häiretega inimeste mured ja rõõmud. Läbi
erinevate tegevuste töötoas, interaktiivsel alal kui ka installatsioonide
kaudu, soovib Helpific näidata, et kogukondade hoolivus ja üksteise abistamise
lihtsus on just need võtmesõnad, mis võimaldavad erivajadustega inimestel
aidata rakendada oma oskusi, teadmisi ja võimeid täies ulatuses ning elada oma
elu piirideta.
Helpifici
tuurist on võimalus osa võtta Valge Daami festivalil 28. augustil Haapsalus,
Tallinnas Uue Maailma Tänavafestivalil 5.-6. septembril ning Tartu
Sügispäevadel 2015 16. oktoobril. Ühendades sotsiaalse mõtlemise ja
innovatsiooni, on võimalik panustada ühiskondlike hoiakute parendamisesse
erivajadustega inimestesse suhtumisel, tõsta puuetega inimeste ja vabatahtlike
kaasatust hoolivamate kogukondade kujundamisel ning aidata kaasa puuetega
inimestel paremate võimaluste loomisel edukamaks lõimimiseks ühiskonda. Vabatahtlikel on võimalus abistada inimesi oma kogukonnas lihtsalt, kiirelt
ning mugavalt ja kogeda, et abistamine on imelihtne ja lõbus ega too kaasa
pikaajalisi kohustusi.
Helpific
tuuril panustavad partneritena Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI
(installatsioonide projekt), Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Tallinna Ülikool
ja Soome Arcada Ülikool. Tuuri korraldatakse Hasartmängumaksu Nõukogu poolt
eraldatud vahendite kaasabil.
Tuuri ajakava ja muu olulisega saad end kursis hoida Helpific Facebooki
lehel, kus täiendame infot jooksvalt.
© Helpific
