Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel
Sellel nädalal kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni - ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.
Kodanikud, digitaalne tehnoloogia ja avalikud teenused - e-riigi tuleviku üle arutlejad |
Mida sügavam on puue, seda rohkem on inimesele vaja tehnoloogiat. Tehnoloogia teeb vabaks, ühiskonnas teistega võrdsemaks!
Kristina Amor, Helpific Eesti
22.02.2019 toimus Helpificu poolt korraldatud seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", siin kokkuvõte toimunust ning räägitust.
Loeng "Kas riigi sotsiaalhoolekande senist toimimist on võimalik muuta?"
Paneel "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused"
Helpificu näol on tegemist „ükssarvikuga” – erilise ja omapärase organisatsiooniga (nn. impact ettevõtte, sotsiaalse ettevõttega), mis sai alguse 4,5 aastat tagasi. Aastate jooksul on Helpific pakkunud väljakutseid ka arengusse kaasatud mentoritele, sest erivajadusega inimestele suunatud platvormi arendamine on võrreldes teiste valdkondadega (näiteks mängude arendamine) keerulisem ja seeläbi aeglasem.
Tallinna Ülikooli õppejõud ja Helpificu kaasasutaja Zsolt Bugarszki on kolme aasta jooksul uurinud Helpificu platvormi arengulugu neljas riigis: lisaks Eestile veel Hungaris, Ukrainas ja Horvaatias. Uurimustöö käigus selgus, et Helpificu iseloomustavad kolm olulist märksõna: paindlikkus, hõivatus (sidemed võivad olla üle kogu maailma), jätkusuutlikkus (sidemed püsivad tänu võrgustikule). Tegemist on jagamismajandusega, mis tugineb sotsiaalsele kapitalile. Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi on öelnud, et tegemist on organisatsiooniga, mis avaldub mõju sotsiaalsetele suhetele.
Tallinna Ülikooli õppejõud Zsolt Bugarszki. Foto: Saara Mildeberg |
Kristina: "Minu ideaalne päev on see, kui ma olen saanud teha väikese heateo!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimus Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik ajakirjanik Kristina aitas korraldada. Peagi saate lugeda tema kokkuvõtet toimunud seminarist.
Maarja: "Rohkem sallivust ja empaatiat!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie praktikant Maarja aitab korraldada.
Esitasime Maarjale mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Maarja Niimann |
Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida modereerib Tom Rüütel.
Tom: "Näen takistustes võimalust!" |
Esitasime Tomile mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", kus kell 14.45-15.15 toimub paneel "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" (inglise keeles, tõlge eesti keelde). Paneeli juhib Zsolt Bugarszki, tõlge Christman Roos.
Paneelis osalejad:
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
René Randver - töötab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnas nõunikuna, osaleb seminaril külalisena
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspetsialist
Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ, juhatuse liige
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
JAAK RAIE - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Seminari PÕLETAVATEKS PÕHIKÜSIMUSTEKS on:
- Kas valitsuse senist sotsiaalhoolekande süsteemi on võimalik muuta ning kas sotsiaalvaldkond on võimeline muutuma uute tehnoloogiate ja meetodite pealetungi ajastul?
- IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) potentsiaal/võimalikkus loomaks jätkusuutlikke hoolivaid kogukondi.
- Tuleviku Kodanik - tänapäevaste mudelite ümberkujundaja - teabe ja ressursside korraldamine, andmete analüüsimine, kodanike mõjuvõimu suurendamine.
- Sotsiaalsektori digitaalse kultuuri muutus - millised muutused toetavad sobiva infrastruktuuri ehitamist muutusteks? Millised on takistused, riskid, ohud?
- Kas teenuse saaja peab olema teenuse kujundaja ja otsustaja - mida ta vajab, millal ning kuidas teenus temani jõudma peab?
Tutvutame Teile paneeli labiviijat ja paneelis osalejaid.
Paneeli juht - Zsolt Bugarszki, PhD, sotsiaalpoliitika ekspert.
Zsolt on tegelenud rohkem kui 20 aastat kogukonnapõhiste teenuste arendamisega erinevates riikides ja Eestis tegeleb hetkel uuenduslike lahendustega, kuidas kasutada kaasaaegset tehnoloogiat, IKT (informatiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid ning majandusmudeleid, et toetada kogukonna haavatavamaid inimesi. Zsolt on üks Helpificu kaasasutajatest ja juhib Tallinna Ülikoolis Sotsiaalse Ettevõtluse magistriprogrammi, mis järgib projektipõhist õppemeetodit.
Zsolt Bugarszki, paneeli "Kodanikud, tehnoloogia ja avalikud teenused" juht |
Christman Roos - seminari külaline, kui ka tõlk paneelis suunal eesti-inglise-eesti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler.
Christman on pikaajalise väliskaubanduspoliitika ja Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu poliitika kujundamise kogemusega valdkondlik ekspert.
Christman Roos - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaubanduse ja teenuste talitus, peaspetsialist |
Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse juhib ministeeriumis sotsiaalvaldkonda, kuhu kuuluvad hoolekande, võrdsuspoliitikate ning laste ja perede osakonna tööd ja tegemised. Tema avaliku teenistuse karjäär on kestnud üle 15 aasta. Eelnevalt on Rait töötanud Tallinna Vangla direktorina ning justiitsministeeriumi haldusalas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas omab ta pikaajalist väliskoostöö kogemust, eelkõige Ida-Euroopa regiooni ning Gruusia reformides. Rait on omandanud kõrghariduse sotsiaaltöös, lõpetanud Tartus Euroopa õpingute kursuse magistrikraadiga ning hetkel kirjutab Tallinna Ülikoolis doktoritööd „Eesti sotsiaalhoolekandesektori deinstitutsionaliseerimine - hetkeseis, takistused ja võimalused“.
Rait Kuuse - Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler |
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist
Tauno vastas meie poolt esitatud viiele küsimusele. Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Kirjelda palun ennast viie lausega või ütle, mis Sul parasjagu pähe tuleb!
Kõik on võimalik, kui vaid osata tahta!
Millega tegeled igapäevaselt nii oma töös, kui mis on Sinu hobid/tegevused vms?
Olen oma kõrgkooliõpingute käigus sukeldunud sotsiaaltöö sügavustesse ja antud valdkonnale ka tööalaselt truuks jäänud. Alustasin erialast tööd lastekaitses ning jõudnud üsna pea äratundmiseni, et puuetega inimeste valdkond on see, mis mind on kutsunud. Igapäevaselt olen hetkel ametis Eesti Puuetega Inimeste Kojas peaspetsialistina. Minu tööülesannete variatiivsus on nagu ühes keskmises Eesti mittetulundusühingus ikka - tegevusi jagub seinast-seina, alates tehnilistest tugitegevustest lõpetades puuetega inimeste huvikaitseni.
Eelmisel aastal leidsin, et oleks aeg oma mugavustsoonist väljuda ning asusin Tartu Ülikoolis omandama magistriõppes info- ja teadmusjuhtimise eriala, saamaks omandamaks oskusi, kuidas tänapäeval efektiivselt koguda, korrastada ja analüüsida pidevalt kasvavat info ja andmete hulka.
Kas Sinul on oma unistus Eestist? Kui jah, siis milline see on? Miks on ühine panustamine kogukondlikku heaollu Sinu arvates vajalik?
Minu unistus Eestist on, kus me suudaksime pühendada oma lähedal olevatele kaaslastele samavõrd tähelepanu, kui me tänasel päeval pühendame aega erinevatele nutiekraanidele. Minu soov on, et me oleks lisaks arenenud digiriigile ka eesrindlikud selles osas, kus me suudame märgata enda ümber abivajajaid ja pakkuda neile õigel ajal, õiges kohas vastavalt vajadusele abi ja toetust.
Tänu panustamisega kogukondlikku heaollu saame anda oma panuse muutmaks kogukond, kus me elame, inimväärsemaks. Sageli on olukordi, kus mõni kogukonnaliige vajab väikest abi või toetust oma mure leevendamiseks või lahendamiseks. Inimese jaoks, kes on valmis tulema ja aitama abivajajat, ei pruugi see samm olla suur, kuid abivajaja jaoks võib see abi olla hindamatu. Osakem märgata enda kõrval abivajajaid ja olla julged omalt poolt abi pakkuma!
Tauno Asuja - Eesti Puuetega Inimeste Koda, peaspsetsialist |
Mida tähendab Sinu jaoks selline mõiste nagu „maailma muutmine“? Kuidas seda teha?
Maailma muutmine algab igast inimesest endast ja oma suhtumisest teda ümbritsevasse. See on vundamendiks, et me saaksime ellu viia uusi ideid ja tegevusi, mis aitavad maailma muuta meie kõigi jaoks paremaks. Tasuks heita pilk peeglisse ja küsida, mida sa ise oled viimase aasta jooksul ära teinud, et sind ümbritsev maailm muutuks sinule meelepärases suunas. Me kipume arvama, et meil üksikisikutena puudub võimalus mõjutada seda, mis toimub meie ümber, kuid iga meie tegevus või tegemata jätmine omab mõju - olgu see siis positiivne või negatiivne. Olles ise teadlikumad sellest, millist mõju meie tegevused omavad, suudame oma käitumisega ka meid ümbritsevat kujundada.
Mis ajab Sind hommikuti voodist välja?
Hommikuti ajab mind voodist välja elu ise. Minu igapäevased tegemised on täis uusi väljakutseid - iga päev toob kaasa uusi olukordi, uusi kohtumisi põnevate inimestega ning vajaduse igapäevaselt omandada uusi teadmisi ja oskusi. Sageli on mu suurimaks väljakutseks, kuidas hoida oma elu erinevaid valdkondi (töö, kool, pere, hobid) tasakaalus ja et oleks piisavalt tarkust eristada oluline ebaolulisest, kuhu oma energiat parasjagu suunata.
Villu Urban - Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing MTÜ.
Villu võtab olulise kokku järgnevaga: "Ei ole nii, et valgus paistab ainult tunneli lõpust – valgus on ju kogu aeg meie ümber!"
Villu Urban - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ |
Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht
Jaak Raie on töötanud juhtimise ja meeskonnatöö valdkonnas üle viieteistkümne aasta. Varasemad ametipositsioonid Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhina ja Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena on tekitanud suuremat huvi protsessi, muutuse ja arengu juhtimise vastu. Teda motiveerivad ja innustavad inimressurss koos pidevalt arenevate tehonoloogiliste lahenduste ja üha suureneva informatsiooni hulgaga, kombates pidevalt inimressursil põhineva meeskonnatöö piire. Samal ajal pakuvad väga huvi ka säästva kinnisvaraarenduse mudelid, jõudlus kõigis oma vormides ning varahaldus. Aktiivse ja üsna praktilise mõtteviisiga on ta võimeline parimate otsuste tegemiseks looma interdistsiplinaarseid ühendusi.
2013. aasta aprilist alates on Jaak Raie Tallinna Teaduspark Tehnopoli tegevjuht ja vastutab ettevõtlusteenuste strateegia, start-up inkubatsiooni ja investeeringute ning kinnisvara arenduste eest, mis baseeruvad Smart City (Targa Linna) filosoofial.
Jaak Raie - Tallinna Teaduspark Tehnopol SA, tegevjuht |
Aitäh kõigile paneelis osalejatele ning külalistele!
Aigi Vahing: "Arvan, et ühine panustamine on vältimatu kui soovida kogukondlikku heaolu!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", kus kell 15.30-15.45 viime ühistegevuses läbi vahepala füüsilise ja vaimse heaolu tõstmiseks, juhendajaks Aigi Vahing.
Esitasime Aigile mõned küsimused ja saime vahvad vastused. Loe ja saa Sinagi inspireeritud.
Aigi Vahing. Foto: Aivar Pärtel |
Tarvo Tobbi maailma muutmise lihtne valem:
"Ütlen tere, aitäh, palun vabandust. Avan ukse, korjan üles maas vedeleva prahi ja viskan prügikasti ning aitan abivajajat!"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik Tarvo aitab korraldada.
Esitasime Tarvole mõned küsimused! Loe ja saa inspireeritud Sinagi!
Pille Šalamov: "Unistan, et igaühel oleks kindlustunne enda ja oma pere tuleviku suhtes"
Helpific Eesti
22.02.2019 toimub Helpificu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida meie vabatahtlik Pille aitab korraldada.
Pikalt tegutsenud ansambli Bandemoonium liige ja kunstnik Uku Vahur lööb Helpificus kampa vabatahtlikuna
22.02.2019 toimub Helpifu poolt korraldatav seminar "Digitaalne tehnoloogia ja kogukondlik sotsiaalne heaolu", mida Uku aitab korraldada.
Esitasime Ukule mõned elulised ja loomingulised küsimused.
Kirjelda palun ennast viie lausega või ütle, mis Sul parasjagu pähe tuleb!
Jah, muidugi - kuid ei, vahel võib kõik olla teisiti.
Tule suhtle ja saad teada!
Elades enda elu paremaks - sõltumata oma puudustest, muutuvad tõelised elu väärtused tähtsaks ja hinnatakse neid inimesi, kes on elus olulised.
Suheldes ja elades ei ole maailm jube, vaid kirjum kui hea ja halb.
Millega tegeled igapäevaselt nii oma töös, kui mis on Sinu hobid/tegevused vms?
Töötan keraamiku abilisena. Hobideks kunst ja muusika.
Kas Sinul on oma unistus Eestist? Kui jah, siis milline see on? Miks on ühine panustamine kogukondlikku heaollu Sinu arvates vajalik?
Eestis peaks olema rohkem tegusi nii poliitikutelt kui ka kodanikelt. Riik ei ole ainult poliitikud ja ametnikud. Riik - see oleme meie, kes me ise elame ja toimetame selles riigis. Töö tegi ahvist inimese. Kodanikud peaksid ise tegudega panustama riigi toimimisse, mitte lootma riigiametnikele. Olen istunud nädalaid oma kodus ja aega surnuks löönud. Elu ja meeleolu läks hullemaks. Ainult tegutsemine ja liikumine on aidanud. Imesi ja üllatusi pole olemas, need loome ise.
Mida tähendab Sinu jaoks selline mõiste nagu „maailma muutmine“? Kuidas seda teha?
Maailma ei saa muuta. Loodus tegutseb meie tahtest sõltumata edasi. Maailm ei vaja muutmist. Inimesed ja ühiskond peab muutuma. Ainult tegude ja tegutsemisega midagi muutubki.
Mis ajab „Sind“ hommikuti voodist välja?
Kui ma ennast maast lahti ei aja ja ei asu tegutsema, ei muutu midagi paremaks. Hakkab hullem. Muudan seda, mis muutub minus ja õpin elama sellega, mis ei muutu.
Kui Sa saaksid ajas rännata, kuhu Sa läheksid?
Kas meie kohalolek ajaloos muudab tulevikku? On tulevik see, mida näha sooviksime? On tulevikus, kuhu rändad, seda, mida sina alles tulevikku lood?
Aitäh Uku!
Ümarlaud Meielas
22:47:00
Siit tuleb üks koolituspäev
Aitäh, aitäh väga mõnusa, toreda ja ka produktiivse kohtumise eest asjaosalised!
Vunki Mano esimeselt häkatonilt alguse saanud Meiela meeskonnal oli see järgemööda kolmas kokkusaamine ja seekord lausa kümnekesi! Väga hea meel, et seltskond laua ümber aina suureneb. Kohal olid inimesed Meielast, Võrumaa Arenduskeskusest, Töötukassast, Tallinna Ülikoolist Vunki Mano meeskonnast, Helpificust ja videosilla teel ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.
Pildil kolmas kokkusaamine, mehed jäid kaadri taha |
Alustasime kohtumist info jagamisega:
- Tegime kokkuvõtte Sirle-Merle kampaaniast, postituse jagamisi oli 200 ringi aga töökoha pakkumist ei tulnud. Tutvusime uue kirjutisega juba Miku kohta. Varsti jagame ka selle entusiastliku noore kohta infot.
- Võrumaa Arenduskeskusel (VAK) on idee, kuidas ka esimene sektor saaks rakendada Meiela Töökeskuse noori, sellest juba järgmine kuu täpsemalt.
- Wabaveere Ökoküla teeb aprillis talgud ja ootab Meiela noori ka endaga liituma.
- Töötukassa poolt Piret andis selge sisendi keskkontorile - edulugusid veelgi enam rääkida, et puuetega inimesed toimetavad ja töötavad.
Mõned punktid ka arutelust:
- Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolne ülevaade, kuidas nemad kontakteeruvad tööandjatega. Nende Võrus korraldatud tööandjate koolituspäevale sattusid aastaid tagasi hoopiski tööotsijad.
- Astangu K. K. ja VAK arutavad uue infopäeva ettevõtjatele korraldamist koostööna.
- Meiela on valmis täitma rolli, et tööandja ei jääks hätta puuetega inimeste värbamise tagajärjel - abistama tööhoo sissesaamisel.
- Ettevõtluskonto arutamine.
- Meiela ja Saagu Parem võimalik koostöö.
- Võrumaa ettevõtjate infopäevale ka Helpificu tutvustus.
© Helpific
WABAVEERE ökoküla Võrumaal
13:24:00
Wabaveere meeskonna kohtumine 28. detsembril
28. detsember kohtusime Vunki Mano loometalgutel loodud Wabaveere liikmetega, et arutada edasist strateegiat innovaatilise ökokogukonna loomise suhtes Võrumaale. Kohtumispaigaks oli Forest Spirit Eco House nimeline ökomaja Võru lähistel, liikmetest olid kohal umbes pooled ning lisandus ka vabatahtlikke huvilisi.
Wabaveere meeskonna kohtumine |
Ökomaja piirkonnas vaadati üle üks potentsiaalsetest kohtadest, mis võiks saada tulevikus ökokogukonna keskuseks ja kohtumispaigaks – 40 ha maa-alal asuvad renoveerimata hooned on hetkel kasutusotstarbeta ning pererahvas on koosolekuteks ja ürituste korraldamiseks lahkelt valmis hoonete kasutamist lubama.
Forest Spirit Eco House suvisel ajal |
Wabaveere tiimi peamiseks otsuseks päeval toimunud koosoleku käigus oli korraldada aprilli kuus talgud, mille raames osalevad üritusest huvitatud inimesed permakultuuri aedade loomes. Maailmas tegutseb üle 20 000 ökoküla, kus on jõutud endale toidu kasvatamise juurest kestlike elukeskkondade kujundamiseni. Permakultuuri peamine põhimõte on kasutada kohalikust toorainest materjale (nagu heinapõhk, vana puit või sõnnik) ning maa-ala omanike eesmärgiks on luua esialgu kaks 10 m2 aeda, Wabaveere liikmed saavad pakkuda sealjuures oskusteavet ja tööjõudu aedade loomiseks. Maa-alal viidi läbi inventuur, kust pandi paika vajaliku materjali kogus, määratleti milliseid vilju kasvatada soovitakse ning jaotati tööülesanded.
Wabaveere üks eestvedajatest Ergo permakultuuri esitlust läbi viimas |
Kevadel toimuvate talgute kolm peamist eesmärki oleksid:
- rakendada kasutusotstarbeta maa-ala;
- toota ökoloogilisi ja kemikaalidevabasid saadusi Wabaveere meeskonnale,
maa omanikele ja vabatahtlikele;
- ühendada Võrumaa piires sarnaselt mõtlevaid inimesi, kellega edasiselt ökokogukonna teemalisi üritusi läbi viia.
Perioodil jaan-märts jagatakse tööülesanded, mis puudutavad talgukorraldamist ning tegeletakse http://wabaveere.webflow.io/ kodulehe täiendamise ja korrigeerimisega. Kevadel toimuvate talgute raames pakutakse majutusvõimalust ökomajas koos sauna ja kõhutäiega tänutäheks tehtud töö eest. Kui olete meie tegemistest huvitatud või on täiendavaid küsimusi, siis kontakteeruge meiega!
Saun ja maja mis ootavad ettepanekuid |
Helpificu meeskond toetab projekti elluviimist, kusjuures mõned liikmed on liitunud Wabaveere perega. Mert, Helpificu programmeerija, tegeleb ka selle ühenduse koduleheküljega. Zsolt tegeleb teavitustööga ja ootab usinasti talguid. Me abistame leidmaks osalejaid nii talgutele kui ka ökokülla elama asumise huvilisi. Samamoodi loodame tekitada järjest rohkem võit-võit olukordi soovitades erinevatele osapooltele koostööd. Ökoküla ootab suure heameelega nii talgutele kui ka ökoküla arengusse kaasa lööma kõiki huvilisi, kaasa arvatud raskustega elavaid inimesi.
Maksimilian: “Abi, mida pakkuda, võib olla erinev sellest, mida me endale ise ette kujutame!”
Tiimiliige Maksimilian Mattiesen – Helpific, Eesti
Tekst: Pille Salamov
Maksimilian peab vabatahtlikku tegevust teiste inimeste aitamiseks vajalikuks: "Eks ikka nõrgemaid tuleks aidata. Ja mitte ainult nõrgemaid, vaid ka neid, kes abi vajavad. Abi võib ju olla erinev: rahaline, esemeline (kingid abivajajale näiteks televiisori), mõtteline (aitad kedagi info otsimise või kirja kirjutamisega ametiasutusele), abi näost-näkku (saadad inimest üritusel või aitad arsti juurde minna) jne."
Enda tegevusest Helpificus toob ta entusiastlikult välja: "Helpificuni jõudsin läbi töötukassa aastal 2015 (ametlikult esimeseks päevaks Helpificus oli 31.12.2015). Tol ajal ma otsisin tööd ja töötukassas pakuti mulle vabatahtliku tegevust Helpificus. Siis ma midagi sellest organisatsioonist ei teadnud ja tolleks hetkeks oli Helpificul elupäevi veidi üle aasta. Ma olen osalenud mitmetel üritustel - näiteks "Puude taga on inimene". Viimasel ajal tegelen põhiliselt abisoovide kuulutustega, panen neid üles Facebooki. Otseselt ma kedagi isiklikult abistanud ei ole seni. Saaksin teha seda, mida olen võimeline ise tegema. Näiteks saaksin aidata suhtlemisel ametiasutustega või ka poes käimisel. Eks seda, mida saaksin teha, saab ju alati ka arutada, kas ma olen võimeline sellist abi pakkuma."
Helpificu soovitamisel tuleb tema sõnul arvestada sellega, kas abivajajad sooviksid oma murega avalikkuse ette tulla.
Helpificu kaasasutaja ja juhatuse liikme Keiu sõnul on Maksimiliani puhul tegemist vabatahtlikuga, kes on väga kohusetundlik, abivalmis, sõbralik nii meie klientide, kaastöötajate - ja vabatahtlike kui partneritega: “Ta tunneb siirast huvi, et asjad, mis ta on endale vabatahtlikuks tegevuseks valinud, oleksid hästi tehtud. Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et ta on meie juurde tulnud ja jäänud!”
Helpific ja Meiela Võrumaalt
02:16:00
Helpific ja Meiela ühendavad jõud Võrumaal
Anname sotsiaalsele innovatsioonile Vunki
Mano!
Selle aasta alguses alanud rahvusvahelise
projekti eesmärgiks on uuenduslike praktikate abil suurendada kõikide kodanike
kaasatust ja luua neile võimalusi ühiskonnas aktiivselt tegutsemiseks. Projekti
keskuseks on Võrumaa ja juba on ka tulemusi näha. Väga edukalt möödunud Vunki
Mano esimesed loometalgud Vastseliinas tõid kokku ligi sada inimest ja andis
hoogu juurde kümnele ideele, millega tegeletakse pidevalt edasi.
Vunki Mano loometalgute avaüritus Vastseliinas. |
Vähenenud töövõimega inimestele
mitmekesiste töövõimaluste leidmine ei ole kuskil lihtne, see pakub
väljakutseid nii väikeste kui ka suurte riikide sotsiaalsüsteemidele. Selle
karjuvalt lahendust nõudva mure lahendamiseks istusid laua taha mitmed
olukorraga erinevatest külgedest kokkupuutuvad osapooled.
Töötukaasa, MTÜ Toetuskeskus Meiela ning
neli aastat tagasi Tallinnas alguse saanud sotsiaalset innovatsiooni loov
start-up MTÜ Helpific on ühendanud jõud uute võimaluste leidmiseks. Soov on viia
kokku inimesed, kellel oleks kas igapäevatoimetustes abi vaja või ka
ühekordseteks toiminguteks, ning need, kellel seda abi pakkuda on, lihtsalt ei
leita teineteist ülesse.
On nii hea meel näha, et MTÜ Meiela
Toetuskeskuse elanik Sirle-Merle on Meielast esimesena Helpific portaali oma
abipakkumise kuulutuse edastanud. Hoogu andsid talle ka Võrumaa Arenduskeskus ja üle saja viiekümne inimese tema lugu sotsiaalmeedias jagades.
Töökas ja rõõmus Sirle-Merle |
MTÜ Toetuskeskus Meiela Töökeskuse Facebooki lehel on detsembris ilmumas toredaid lugusid nende inimetest, kes
läbi Helpificu oma abikätt Võrumaal pakuvad. Helpific keskkonnas kohtuvad
nii abipakkujad kui ka abivajajad!
Anname meie homsele päevale vunki mano!
HELPIFIC Vunki Mano loometalgutel
11:57:00loometalguid Võrumaal
Esimene CoSIE projekti häkaton Vunki Mano saigi oktoobri esimesel
nädalavahetusel läbi viidud ning tuleb tunnistada, et tehtud sai see lausa üle
ootuste hästi: häkatoni viimasel päeval olid kõik osalejad hoogtööst ning ajude
ragistamisest silmnähtavalt kurnatud, kuid saavutatuga samas äärmiselt rahul
ning endis ehk pisut positiivselt üllatunudki!
Meil Helpificu tiimis ei jää muud üle, kui teha kniks ja
kraaps kõikidele, kes oma jõu ja nõuga häkatoni läbiviimise taga seisid:
braavo!
Pildil on tuumikkorraldajad, ning TLÜ ja Helpificu esindajad |