Kiri Helpificule Sparhawki perelt

Esmalt, kui mu armas sõber pöördus minu poole palvega seda kirja kirjutada, tundsin ma, et mul on au omada võimalust heita pilk autistliku lapse kasvatamise maailma. Lubage mul eelkõige alustada väitest, et teie lapsel ei ole mitte midagi viga, ma kordan, mitte midagi, ei midagi mis vajaks „parandamist“ või „korrigeerimist“. Ta on ilus ja imeline inimene, kes lihtsalt elab maailmas, kus väljendatakse oma mõtteid teisiti. Nemad näevad maailma enda ümber teistsugusena.

Ma oleks mida iganes nõus tegema, et olla võimeline lugema oma poja mõtteid, et suhelda temaga otse ja näha, mil viisil tema maailma näeb! Sageli, kuuldes sõna „autism“, ütlevad inimesed automaatselt „mul on kahju“.

Ma ei solvu selliste märkuste peale, sest inimesed lihtsalt ei tea autismist piisavalt. Isegi tänasel päeval on autismi kohta nii palju ebaselgust. Sellele vaatamata ütleksin ma siiski... ärge vabandage.

Autistlikul inimesel ei ole mitte midagi viga. Tal on lihtsalt teistsugused vajadused ja ta õpib keskmisest inimesest erinevalt. Nad armastavad, tunnevad, saavad haiget ja nutavad… täpselt samuti nagu kõik teised.

Vanematena peame meie õppima tema vajadusi teenindama ning leidma õpetajaid, arste ja ABA toetajaid, kes aitaksid meid meie lastekasvatamise teekonnal. Aga kas meil vanematena on teistsugused raskused ja väljakutsed kui keskmisel lapsevanemal? Jah, aga see on normaalne! Väga oluline on omada head toetusmeeskonda inimestest, kes teid vanemana aitavad. Sest meie oleme oma laste hääleks! Meie vanematena peame nende eest võitlema, kui neid ei kuulda.

Meid abikaasaga on õnnistatud võimalusega elada Massachusettsi osariigis, mis väga palju toetab autistlikke ja erinevate sensoorsete vajadustega lapsi. Isegi selles suurepärases osariigis sõltub linnast, kas sa pead võitlema oma lapse vajaduste jaoks abi saamisel või mitte. Meil on pereliikmeid ja sõpru, kes püsivalt võitlesid oma linna koolisüsteemiga selleks, et lihtsalt saada ABA abi oma laste vajaduste tarbeks. Ma sooviks, et see muutuks, kuna iga laps on väärt võrdseid võimalusi!

Kaks aastat tagasi kolisime me abikaasaga linna, mis oli tuntud meiesuguste perede toetamisele pühendumises. Linn on pakkunud ülevoolaval hulgal toetust ja armastust meie pojale Ethanile. Kõik õpetajad ja õpetaja abid teevad meiega koostööd ja on väga huvitatud meie lapse igapäevaelust. Kui Ethan midagi saavutab, on nad täpselt sama erutatud kui meie!

Sellega ma lõpetaksin. Ärge tundke ennast heidutatuna ega abituna. Püüdke leida inimesi, kes aitaksid teie lapsel kasvada! Teadke, et te ei ole sellel teekonnal üksi, kõik me vanematena toetame teid palvetega ning lootusrikaste ja lahkete sõnadega!

- Jesse, Melinda, Sophia ja Ethan Sparhawk