Vaegnägijatele

Erivajadusega inimeste tööhõivest ja ühe tööandja eduloost

13:07:00

Töötaja erivajadus ei ole toonud kaasa ühtegi tööõnnetust ega lepingu lõpetamist

Erivajadusega inimestel on täna raske Eesti tööturul teistega võrdväärselt konkureerida. Olgugi, et tööandjatele on juba aastaid pakutud puuetega inimeste värbamisega seotud koolitusi, on erivajadusega inimeste tööhõive endiselt edendamist vajav teema. Selles valdkonnas on aga ka ettevõtteid, mis näitavad positiivset eeskuju. Üks neist on kinnisvara korrashoiu teenust pakkuv ISS Eesti AS.

ISS Eesti AS on ennast eelarvamuste müürist läbi murdnud ning neid võib õigusega nimetada Heaks Ettevõtteks. Viimaste aastate jooksul on nad  järjekindlalt arendanud teadlikkust puuetega inimeste töövõimekusest ja erisustest, mida nende värbamisel silmas pidada. ISS Baltikumi personalijuht Helo Tamme rääkis Helpificile sellest, millist tööd on firmas tehtud erivajadusega inimeste tööhõive soodustamiseks.

Helo Tamme: “Meie soov on tagada inimesele võimalikult sobiv töö ja töökeskkond.”

Kui palju töötab ISS-is erivajadusega inimesi?

HT: ISS on kinnisvara korrashoiu teenuseid osutav ettevõte, milles suurem osa inimestest töötab puhastusteenindajatena. Teenust osutame kliendi objektidel ning tööd jagunevad peamiselt sise- ja välistöödeks. Vähenenud töövõimega inimesi on meil ca 250. Vanusegruppide kaupa ei ole me analüüsi teinud, samuti ei oska öelda, kui palju on ühe või teise konkreetse diagnoosiga inimesi.

Kuidas erineb erivajadusega inimese värbamise protsess tavapärasest?

HT: Iga inimesega toimub individuaalne vestlus, et selgitada välja, millega peame arvestama, et päeva lõpuks kõik rahul oleks - nii klient kui töötaja. Mõned inimesed panevad CV-sse oma erivajaduse kirja, et me tööandjana saaksime seda arvesse võtta. Kuna oleme teinud palju teavitustööd, siis inimesed ei pelga enda erivajadustest meile teada anda. On ette tulnud ka, et meiega võtavad ühendust töölesoovija lähikondsed ning informeerivad meid kandideerija puudest.

Inimesed on üldiselt väga avameelsed ja räägivad oma probleemidest. Nad on meie asutuse eripärast teadlikud ning enamasti teatakse, kuhu  tööle tullakse. Lisaks on meil koostöö Töötukassaga, mille raames nende juhtumikorraldaja võtab meiega ise ühendust ning teavitab antud kliendi erivajadustest. Meie omakorda anname teada, kas meil on sellele konkreetsele isikule hetkel vastavat tööd pakkuda. Meie soov on tagada inimesele võimalikult sobiv töö ja töökeskkond -  kui sunniksime inimest minema tema jaoks ilmselgelt ebasobivasse keskkonda, tekitaksime juba ette probleemi ja võiksime olla kindlad, et ta kauaks sinna ei jää.

Töötukassa kaudu tulevate inimeste puhul kaasneb ka proovipäevade tegemise võimalus. Vähenenud töövõimega inimeste jaoks on see väga oluline, kuna inimene võib küll ise tahta tööd teha, aga see ei pruugi talle tegelikult jõukohaseks osutuda. Kas on töö tempo liiga kiire või tulevad esile mingid muud ebasobivad tegurid. Sel juhul saame kohe pakkuda mingit teist objekti. Inimesel võivad olla ka lihtsalt mingid põhjendamatud hirmud, mis saavad proovipäevade käigus kinnitust või ümber lükatud. Meile tööle asumise ankeedil on välja toodud lahter, milles inimene saab ise ära märkida, juhul kui talle on määratud töövõimetus.

Arvestame iga inimese eripära - vestlusel kaardistame vajaliku info, mille põhjal saame valida inimesele sobiva objekti. Saadame ta sinna, kus pole tema jaoks ohtu. Kuna oleme suur asutus paljude klientidega, siis saame seda endale lubada. Paradoksaalsel kombel võimaldab firma suurus meile paindlikkust.

Milline töötaja on erivajadusega inimene?

HT: Meil on inimesed, kellele meeldivad lihtsad rutiinsemad tööd. Nende väljaõpe võib kujuneda pisut pikemaks kui erivajaduseta inimestel, kuid lõppkokkuvõttes on nad väga tublid, saavad oma tööga hästi hakkama ning võetakse kollektiivis kiiresti omaks. Meie kliendid  on erinevad, samuti erineb tööde tegemiseks nõutav tempo - mõnel pool on see väga kiire, teises kohas rahulikum.

Klientide poolseid kaebusi vähenenud töövõimega inimeste kohta on esitatud väga harva. Kui neid on ette tulnud, siis on sisuks enamasti ebapiisav töö tempo. Sel juhul oleme leidnud töötajale uue objekti, mille töökoormus sobib tema eripäradega paremini.

Meilt on küsitud ka töötajate lojaalsuse kohta. Analüüs näitas, et vähenenud töövõimega inimeste voolavus on 20 protsendipunkti võrra väiksem kui tavatöötajatel. Niisiis võib öelda, et erivajadusega inimesi palgates hoiame kulusid kokku. Analüüsisime hiljuti ka tööõnnetuste teemat ning selgus, et meil ei ole vähenenud töövõimega inimestega toimunud mitte ühtegi tööõnnetust. Samuti ei ole lõpetatud ühtegi töölepingut psüühika- või käitumishäire tõttu.

Kuidas koolitate oma inimesi vähenenud töövõimega inimestega koos töötama?

HT: Vähenenud töövõimega inimeste värbamisega hakkasime teadlikumalt tegelema alates 2012. aastast. Personalitöötajate ja juhtide koolitamise mõte tekkis alles mõni aeg hiljem, kui kerkis üles erinevaid küsimusi, näiteks kuidas käituda erinevate puuete korral, kuidas reageerida teatud juhtumite puhul jne. Tollal ei olnud meil võimalik kellegi näitel õppida või nõu küsida. Esimene koolitus meie personalitöötajatele ja juhtidele toimus 2013. aastal Töötukassa ruumides.

Täna on tööandjatel juba hulga lihtsam: Töötukassal on töövõimereformi jaoks suunatud programmid, milles käsitletakse väga konkreetselt ettevõtte vajadusi konsultatsioonide ja koolituste osas. See on eriti hea neile ettevõtetele, kes alles hakkavad selle teemaga tegelema.

Meie personalitöötajad osalevad erinevatel koolitustel, kus õpitakse puuet või erivajadust paremini märkama. Näiteks aprilli lõpus osaleb üks värbaja kahepäevasel koolitusel „Psüühikahäirega inimene – mida tööandjal oleks kasulik teada“. Koolitused aitavad võimalikke probleeme ennetada või nendega õigel ajal tegeleda.

Kes on teie koostööpartnerid?

HT: Meie peamisteks partneriteks on Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, MTÜ Abikäsi, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Nende kaudu oleme levitanud oma sõnumeid, et tõsta teadlikkust puuetega inimeste tööhõivega seonduvast. Läbi Töötukassa oleme korraldanud teistele tööandjatele infotunde.

Mida saaks riik teha, et abistada ettevõtjat ja soodustada erivajadusega inimeste tööhõivet?

HT: Täna on see protsess tehtud tööandjale võimalikult soodsaks. Erivajadusega inimesed töötavad meil valdavalt osalise koormusega, nagu on soovitanud Vaimse Tervise Keskus. See ei too meile kaasa täiendavat maksukohustust, sest osalise koormusega töötajate eest, kes saavad tasu vähem, kui sotsiaalmaksu aluseks olev töötasu alammäär 390 eurot, maksab sotsiaalmaksu riik.

Puudu on hästi toimiv tugiisikute  süsteem. Osade juhtumite puhul oleks erivajadusega noorte töörutiini väljakujundamiseks ja julgustuseks vaja tugiisikut isegi kuni kuuks ajaks, sest nooruki vanemad ju töötavad ega saa tulla temaga tööle kaasa.

Töövõimereform paneb inimesele kohustuse olla tööturul aktiivne, aga  erivajadustega inimesed võivad kergesti heituda juba paari äraütleva vastuse järel. Oleks vaja riigipoolset abi tugivõrgustiku loomisel, mille abil lihtsustada nende ettevõtete leidmist, kes on valmis puudega inimesi tööle võtma. Hetkel on juba väljatöötamisel ettevõtete jaoks mitmekesisuse märgis, mille eesmärk on julgustada erivajadustega inimesi märgist kandvatesse ettevõtetesse kandideerima.

Oleme saanud kaasa rääkida ka Töövõimereformi osas ning võin öelda, et probleemid saavad alguse vähesest teadlikkusest. Reformi käivitumine sõltub ikkagi tööandjatest ja neil peab olema valmidus. Hirmud ja müüdid on vaja purustada ning Töötukassa teeb selle nimel tõhusat tööd, pakkudes erinevaid konsultatsioone ja koolitusi. Aina enam hakatakse nägema piirangute asemel võimalusi. Ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus teeb väga häid ühepäevaseid koolitusi, kus tutvustatakse lähemalt erinevaid puudeid. Kahjuks  on huvi nende vastu olnud vähene ning ressurside puudumise tõttu ei saa neid  piisava sagedusega korraldada.

Miks tööandjad pelgavad erivajadusega inimesi?

HT: Peamisteks põhjusteks on müüdid ja hirmud, vahel lisanduvad ka negatiivsed kogemused. Erivajadusega inimeste puhul peab arvestama erinevate asjaoludega, sageli on nad tööd tehes aeglasemad. Ettevõtted väidavad tihti, et nende töö eripärast lähtuvalt pole neil võimalik vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta. Tasub aga ära kuulata ekspertide selgitused ja käia rohkem koolitustel - teadlikkuse tõstmine aitab alati. Töötukassas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on olemas spetsialistid, kes oskavad selgitada, kuidas töökeskkonda erivajadusega inimeste palkamiseks sobivamaks muuta. Töötukassa kompenseerib töökeskkonna kohandamiseks tehtud kulutused sageli kuni sajaprotsendiliselt. Seisukoht, et erivajadustega inimeste palkamine toob kaasa liigseid kulusid, ei pruugi sugugi tõene olla, nagu näitab ISS-i kogemus.

Täna ei ole meil enam vaja mõelda, kas meie juhid oskavad erivajadusega inimestega õigesti suhelda. Me ei lähtu sellest, kas see konkreetne inimene sobib mingile objektile, mõtleme inimesekeskselt ja hindame, kas kindlale inimesele sobib üks või teine objekt. Selge on see, et muutused ei toimu üleöö - hirmud ei kao nii ruttu, kui seda sooviksime, see on pikem protsess. Tundub, et inimesed hakkavad muutuma tolerantsemateks, tore näide ses osas on kauplused. Meil on juba selliseid kauplustekette, kus osatakse väga hästi tegeleda erivajadusega inimestega. Julgustav on näha, et noorem põlvkond on erinevuste suhtes väga mõistev. Vast on õigem öelda, et nad ei tee vahet ega  saa tihtipeale arugi, et tegemist on pisut teistsuguse inimesega.

Lõpetuseks võib öelda, et head ja positiivsed kogemuslood annavad indu ja julgust. Me ei ole oma asutuses neid lugusid kirja pannud, need ringlevad suulise folkloorina, aidates meil edasi minna.


Intervjueeris: Ene Kaju, Helpific vabatahtlik
Toimetas: Katrin Suik

© Helpific

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Helpific ISS mitmekesisus positiivse suhtumise arendamine psüühikahäire Tallinna Vaimse Tervise Keskus Töötukassa töövõimereform vaimse tervise häire

Vaata lisaks järgmised artiklid

0 comments