Erivajadusega inimeste tööhõivest ja ühe tööandja eduloost
13:07:00
Töötaja erivajadus ei ole toonud kaasa ühtegi tööõnnetust ega lepingu lõpetamist
Erivajadusega inimestel on täna
raske Eesti tööturul teistega võrdväärselt konkureerida. Olgugi, et
tööandjatele on juba aastaid pakutud puuetega inimeste värbamisega seotud
koolitusi, on erivajadusega inimeste tööhõive endiselt edendamist vajav teema.
Selles valdkonnas on aga ka ettevõtteid, mis näitavad positiivset eeskuju. Üks
neist on kinnisvara korrashoiu teenust pakkuv ISS Eesti AS.
ISS Eesti AS on ennast eelarvamuste
müürist läbi murdnud ning neid võib õigusega nimetada Heaks Ettevõtteks.
Viimaste aastate jooksul on nad
järjekindlalt arendanud teadlikkust puuetega inimeste töövõimekusest ja
erisustest, mida nende värbamisel silmas pidada. ISS Baltikumi personalijuht
Helo Tamme rääkis Helpificile sellest, millist tööd on firmas tehtud
erivajadusega inimeste tööhõive soodustamiseks.
 |
| Helo Tamme: “Meie soov on tagada inimesele võimalikult sobiv töö ja töökeskkond.” |
Kui palju töötab ISS-is
erivajadusega inimesi?
HT: ISS on kinnisvara korrashoiu
teenuseid osutav ettevõte, milles suurem osa inimestest töötab
puhastusteenindajatena. Teenust osutame kliendi objektidel ning tööd jagunevad
peamiselt sise- ja välistöödeks. Vähenenud töövõimega inimesi on meil ca 250.
Vanusegruppide kaupa ei ole me analüüsi teinud, samuti ei oska öelda, kui palju
on ühe või teise konkreetse diagnoosiga inimesi.
Kuidas erineb erivajadusega inimese
värbamise protsess tavapärasest?
HT: Iga inimesega toimub
individuaalne vestlus, et selgitada välja, millega peame arvestama, et päeva
lõpuks kõik rahul oleks - nii klient kui töötaja. Mõned inimesed panevad CV-sse
oma erivajaduse kirja, et me tööandjana saaksime seda arvesse võtta. Kuna oleme
teinud palju teavitustööd, siis inimesed ei pelga enda erivajadustest meile
teada anda. On ette tulnud ka, et meiega võtavad ühendust töölesoovija
lähikondsed ning informeerivad meid kandideerija puudest.
Inimesed on üldiselt väga
avameelsed ja räägivad oma probleemidest. Nad on meie asutuse eripärast
teadlikud ning enamasti teatakse, kuhu
tööle tullakse. Lisaks on meil koostöö Töötukassaga, mille raames nende
juhtumikorraldaja võtab meiega ise ühendust ning teavitab antud kliendi
erivajadustest. Meie omakorda anname teada, kas meil on sellele konkreetsele
isikule hetkel vastavat tööd pakkuda. Meie soov on tagada inimesele võimalikult
sobiv töö ja töökeskkond - kui
sunniksime inimest minema tema jaoks ilmselgelt ebasobivasse keskkonda,
tekitaksime juba ette probleemi ja võiksime olla kindlad, et ta kauaks sinna ei
jää.
Töötukassa kaudu tulevate inimeste
puhul kaasneb ka proovipäevade tegemise võimalus. Vähenenud töövõimega inimeste
jaoks on see väga oluline, kuna inimene võib küll ise tahta tööd teha, aga see
ei pruugi talle tegelikult jõukohaseks osutuda. Kas on töö tempo liiga kiire
või tulevad esile mingid muud ebasobivad tegurid. Sel juhul saame kohe pakkuda
mingit teist objekti. Inimesel võivad olla ka lihtsalt mingid põhjendamatud
hirmud, mis saavad proovipäevade käigus kinnitust või ümber lükatud. Meile
tööle asumise ankeedil on välja toodud lahter, milles inimene saab ise ära
märkida, juhul kui talle on määratud töövõimetus.
Arvestame iga inimese eripära -
vestlusel kaardistame vajaliku info, mille põhjal saame valida inimesele sobiva
objekti. Saadame ta sinna, kus pole tema jaoks ohtu. Kuna oleme suur asutus
paljude klientidega, siis saame seda endale lubada. Paradoksaalsel kombel
võimaldab firma suurus meile paindlikkust.
Milline töötaja on erivajadusega
inimene?
HT: Meil on inimesed, kellele
meeldivad lihtsad rutiinsemad tööd. Nende väljaõpe võib kujuneda pisut pikemaks
kui erivajaduseta inimestel, kuid lõppkokkuvõttes on nad väga tublid, saavad
oma tööga hästi hakkama ning võetakse kollektiivis kiiresti omaks. Meie
kliendid on erinevad, samuti erineb
tööde tegemiseks nõutav tempo - mõnel pool on see väga kiire, teises kohas
rahulikum.
Klientide poolseid kaebusi
vähenenud töövõimega inimeste kohta on esitatud väga harva. Kui neid on ette
tulnud, siis on sisuks enamasti ebapiisav töö tempo. Sel juhul oleme leidnud
töötajale uue objekti, mille töökoormus sobib tema eripäradega paremini.
Meilt on küsitud ka töötajate
lojaalsuse kohta. Analüüs näitas, et vähenenud töövõimega inimeste voolavus on
20 protsendipunkti võrra väiksem kui tavatöötajatel. Niisiis võib öelda, et
erivajadusega inimesi palgates hoiame kulusid kokku. Analüüsisime hiljuti ka
tööõnnetuste teemat ning selgus, et meil ei ole vähenenud töövõimega inimestega
toimunud mitte ühtegi tööõnnetust. Samuti ei ole lõpetatud ühtegi töölepingut
psüühika- või käitumishäire tõttu.
Kuidas koolitate oma inimesi
vähenenud töövõimega inimestega koos töötama?
HT: Vähenenud töövõimega inimeste
värbamisega hakkasime teadlikumalt tegelema alates 2012. aastast. Personalitöötajate
ja juhtide koolitamise mõte tekkis alles mõni aeg hiljem, kui kerkis üles
erinevaid küsimusi, näiteks kuidas käituda erinevate puuete korral, kuidas
reageerida teatud juhtumite puhul jne. Tollal ei olnud meil võimalik kellegi
näitel õppida või nõu küsida. Esimene koolitus meie personalitöötajatele ja
juhtidele toimus 2013. aastal Töötukassa ruumides.
Täna on tööandjatel juba hulga
lihtsam: Töötukassal on töövõimereformi jaoks suunatud programmid, milles
käsitletakse väga konkreetselt ettevõtte vajadusi konsultatsioonide ja
koolituste osas. See on eriti hea neile ettevõtetele, kes alles hakkavad selle
teemaga tegelema.
Meie personalitöötajad osalevad
erinevatel koolitustel, kus õpitakse puuet või erivajadust paremini märkama.
Näiteks aprilli lõpus osaleb üks värbaja kahepäevasel koolitusel
„Psüühikahäirega inimene – mida tööandjal oleks kasulik teada“. Koolitused
aitavad võimalikke probleeme ennetada või nendega õigel ajal tegeleda.
Kes on teie koostööpartnerid?
HT: Meie peamisteks partneriteks on
Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, MTÜ Abikäsi, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Nende kaudu oleme levitanud oma sõnumeid, et tõsta
teadlikkust puuetega inimeste tööhõivega seonduvast. Läbi Töötukassa oleme
korraldanud teistele tööandjatele infotunde.
Mida saaks riik teha, et abistada
ettevõtjat ja soodustada erivajadusega inimeste tööhõivet?
HT: Täna on see protsess tehtud
tööandjale võimalikult soodsaks. Erivajadusega inimesed töötavad meil valdavalt
osalise koormusega, nagu on soovitanud Vaimse Tervise Keskus. See ei too meile
kaasa täiendavat maksukohustust, sest osalise koormusega töötajate eest, kes
saavad tasu vähem, kui sotsiaalmaksu aluseks olev töötasu alammäär 390 eurot,
maksab sotsiaalmaksu riik.
Puudu on hästi toimiv
tugiisikute süsteem. Osade juhtumite
puhul oleks erivajadusega noorte töörutiini väljakujundamiseks ja julgustuseks
vaja tugiisikut isegi kuni kuuks ajaks, sest nooruki vanemad ju töötavad ega
saa tulla temaga tööle kaasa.
Töövõimereform paneb inimesele
kohustuse olla tööturul aktiivne, aga
erivajadustega inimesed võivad kergesti heituda juba paari äraütleva
vastuse järel. Oleks vaja riigipoolset abi tugivõrgustiku loomisel, mille abil lihtsustada
nende ettevõtete leidmist, kes on valmis puudega inimesi tööle võtma. Hetkel on
juba väljatöötamisel ettevõtete jaoks mitmekesisuse märgis, mille eesmärk on
julgustada erivajadustega inimesi märgist kandvatesse ettevõtetesse
kandideerima.
Oleme saanud kaasa rääkida ka
Töövõimereformi osas ning võin öelda, et probleemid saavad alguse vähesest
teadlikkusest. Reformi käivitumine sõltub ikkagi tööandjatest ja neil peab
olema valmidus. Hirmud ja müüdid on vaja purustada ning Töötukassa teeb selle nimel
tõhusat tööd, pakkudes erinevaid konsultatsioone ja koolitusi. Aina enam
hakatakse nägema piirangute asemel võimalusi. Ka Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskus teeb väga häid ühepäevaseid koolitusi, kus tutvustatakse lähemalt
erinevaid puudeid. Kahjuks on huvi nende
vastu olnud vähene ning ressurside puudumise tõttu ei saa neid piisava sagedusega korraldada.
Miks tööandjad pelgavad
erivajadusega inimesi?
HT: Peamisteks põhjusteks on müüdid
ja hirmud, vahel lisanduvad ka negatiivsed kogemused. Erivajadusega inimeste
puhul peab arvestama erinevate asjaoludega, sageli on nad tööd tehes
aeglasemad. Ettevõtted väidavad tihti, et nende töö eripärast lähtuvalt pole
neil võimalik vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta. Tasub aga ära kuulata
ekspertide selgitused ja käia rohkem koolitustel - teadlikkuse tõstmine aitab
alati. Töötukassas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on olemas
spetsialistid, kes oskavad selgitada, kuidas töökeskkonda erivajadusega
inimeste palkamiseks sobivamaks muuta. Töötukassa kompenseerib töökeskkonna
kohandamiseks tehtud kulutused sageli kuni sajaprotsendiliselt. Seisukoht, et
erivajadustega inimeste palkamine toob kaasa liigseid kulusid, ei pruugi sugugi
tõene olla, nagu näitab ISS-i kogemus.
Täna ei ole meil enam vaja mõelda,
kas meie juhid oskavad erivajadusega inimestega õigesti suhelda. Me ei lähtu
sellest, kas see konkreetne inimene sobib mingile objektile, mõtleme inimesekeskselt
ja hindame, kas kindlale inimesele sobib üks või teine objekt. Selge on see, et
muutused ei toimu üleöö - hirmud ei kao nii ruttu, kui seda sooviksime, see on
pikem protsess. Tundub, et inimesed hakkavad muutuma tolerantsemateks, tore
näide ses osas on kauplused. Meil on juba selliseid kauplustekette, kus
osatakse väga hästi tegeleda erivajadusega inimestega. Julgustav on näha, et
noorem põlvkond on erinevuste suhtes väga mõistev. Vast on õigem öelda, et nad
ei tee vahet ega saa tihtipeale arugi,
et tegemist on pisut teistsuguse inimesega.
Lõpetuseks võib öelda, et head ja
positiivsed kogemuslood annavad indu ja julgust. Me ei ole oma asutuses neid
lugusid kirja pannud, need ringlevad suulise folkloorina, aidates meil edasi
minna.
Intervjueeris: Ene Kaju, Helpific
vabatahtlik
Toimetas: Katrin Suik
© Helpific
0 comments