Artikkel | Sotsiaalne ettevõtlus, riskikapitali kaasamine
15:34:00
Kas sotsiaalne ettevõtlus võib olla edukas ning kuidas meelitada ligi investorite raha?
6. septembril toimus Uue Maailma Tänavafestivalil Tallinnas Helpific* tuuri raames vestlusring, kus kohtuti tööandjate, ettevõtjate, investorite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, et üheskoos leida vastuseid küsimustele, kas ja kuidas võib sotsiaalne ettevõtlus ja MTÜ olla edukas ja millistel tingimustel on võimalik ühitada kolmas sektor erasektoriga ning meelitada ligi investoreid ja riskikapitali.
Alustuseks prooviti kaardistada sotsiaalse ettevõtte definitsiooni ja kas see eristub kuidagi tavapärasest ettevõttest. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (edaspidi SEV) juhatuse esimees Jaan Aps arvas, et sotsiaalne ettevõte on püstitanud juriidilise eesmärgi muuta ühiskonnas midagi paremaks ja sel on jätkusuutlik ärimudel kasumi teenimiseks. Estonian Business School (edaspidi EBS) dotsent Mari Kooskora nõustus temaga, sõnades: „Kõige tähtsam on sotsiaalses ettevõtluses see, et lahendatakse sotsiaalseid probleeme ja tehakse sotsiaalsed valupunktid äriks – seega on see üsna kasulik sotsiaalsele ettevõttele endale, ühiskonnale ja teistele ettevõtetele.“
 |
| Kasulikkus ühiskonnale, mida sotsiaalne ettevõte pakub, võib olla parem kui väike kogus rahalist tulu |
Vestlusringis osalenud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis, Chris Holtby, jagas kogemusi, milline on sotsiaalne ettevõte Inglismaal, tuues välja, et viimase 10-15 aasta jooksul on inimgrupid suutnud arendada sotsiaalsete ettevõtete äritegevused jätkusuutlikuks, kuid ainult sellest ei piisa. „Valitsus aitab näiteks maksukoormuse vähendamisega ning me loodame, et Eesti valitsus teeb siin sama, sealhulgas muudetakse viisi, kuidas riigihankelepinguid tehakse. See loob väärtusi ja nii saab sotsiaalne ettevõte kergemini lepinguid, kuigi tegemist ei pruugi olla just kõige odavama pakkumisega,“ tõdes Holtby. Ta lisas, et ettevõtete eristamisel tuleks vältida nö tavaettevõtte diskrimineerimist ja õigesti väljenduda - kasulikkus ühiskonnale, mida sotsiaalne ettevõte pakub, on parem kui väike kogus tulu.
Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor ja Helpific kaasasutaja Zsolt Bugarszki nentis, et just vähese tulu tõttu diskrimineeritakse sotsiaalset ettevõtlust: „Just siin Eestis tundub mulle, et terminil sotsiaalne on siin negatiivne varjund. On olemas sotsiaalseid ettevõtteid ja nö tavalisi ettevõtteid ning sotsiaalne ettevõte on nagu secondhand ettevõtte. Sotsiaalne ettevõte on justkui miski mõttetu, sest ei too tulu.“ Ta lisas, et talle meeldib sotsiaalsete ettevõtete eesmärk - aidata neid, kes on haavatud, ja samas saab muuta väärtused ning maksumaksja rahastatud heaolu tagavad lahendused sissetulekuteks.
Seejärel siirduti küsimuste juurde, kas MTÜ võiks olla edukas startup ja kas on võimalik ühitada kolmas sektor ja erasektor ning meelitada ligi investoreid ja riskikapitali? Investeerimisvaldkonnas tegutsev Estonian Investment Corporation esindaja Ott Pärna sõnul tuleb lahendada sotsiaalse ettevõtluse jätkusuutlikkuse probleem. „Arenguökonomistina näen, et MTÜ-d, mis põhimõtteliselt tegelevad heategevusega, on hoopis teise mõtlemisega kui kapitalistid. Kuidas ühendada nö kahte erinevat iseloomu? Seda saaks teha nii, et nad mõlemad ümbritseks sotsiaalprobleemi ja see lahendaks ka sotsiaalse ettevõtte jätkusuutlikkuse,“ arvas Pärna.
Omakapitali tasuta rahastamist pakkuva Prototron juhataja Siim Lepisk leidis, et MTÜ-d ja kapitalistid ei ole teineteisega vastuolus ning rahastatavad idufirmad lahendavadki kellegi probleemi, et lõpuks kasumit teenida. „See ei ole tegelikult kapitalistlik suhtumine, vaid pigem MTÜ-le sarnane,“ nentis Lepisk. Ideesahtel esindaja Jana Kukk tõdes, et selline rahastamine on vajalik, kuid nõustub sarnaselt Pärnaga, et väikeste MTÜ-de mõttemaailm erineb küllaltki palju suurettevõtete omadest ja neil on raskusi hakkama saada isegi kõige tavalisemate ärimudelitega.
 |
| Investori jaoks on oluline ka meeskonna kirg, mis meelitab ligi investorit panustama rahaliselt |
MTÜ-des ärivaistu puudulikkuse lahendamiseks kerkisid vestlusringis esile ka mõned variandid - SEV juhatuse esimees Jaan Aps pakkus välja, et tuleks teha rohkem ühiseid üritusi, mis tõstaksid ettevõtete ja MTÜ-de teadlikkust. EBS dotsent Mari Kooskora tõi välja lahenduse, milleks on ärijuhtimise õpilaste kaasamine mittetulundusühingutesse: „MTÜ-de juhid on tegelikult huvitatud ärijuhtimise magistrantidest ja sellest, kuidas kaasata oma tegevusse ettevõtlushinge – see vaikselt juba toimub.“ Antud lahendusele toob Ott Pärna paralleeli Ameerikas tegutsevatest vabakutselistest, kel on hea ülevaade ökosüsteemidest, mille vahele saab ehitada sildu, sest neil on võimalus töötada erinevate mittetulundusühingute, riigi ja ettevõtete juures.
Lektor Zsolt Bugarszki arendas edasi mõtet, et 19. sajandi mõiste kapitalistist on muutumas, tuues näite kaasaegsest jagamismajandusest, mis on ekstreemselt sotsiaalne. „Nad võimustavad tavalisi inimesi – nii nagu Uberi juhtidel piisab enda autost, nad ei pea asutama taksofirmat.” Õppejõud jälgib huviga ka autotootja Tesla tegevust ja toob välja, kuidas iga müüdud autoga kaotavad nad hetkel 4000 dollarit, aga samas raha voolab investoritelt ikka ettevõttesse - sest Tesla lubab teistsugust tulevikku ja kõik tahavad selles osaleda. Ühiselt nõustuti, et investori jaoks on oluline toode või teenus, kasum ja just võimalus edendada ühiskonda, kuid sama oluline on ka meeskonna kirg, mis meelitab ligi investorit panustama rahaliselt.
Vestlusringi võttis kokku suursaadik Chris Holtby, kelle sõnul tuleb valmistuda õppetunniks, et sotsiaalne ettevõtlus on raske, kuid õnneks on neid, kes abistavad. „Eestis on Heateo Sihtasutus, kus inimesed on nõus andma oma aega ja eksperthinnangu – kuid mitte raha. Võid seda kasutada, et luua edukas sotsiaalne ettevõte. Loomulikult on vaja parandada ka üleüldist süsteemi. Inglismaa süsteem on loodud vastuvõetavamaks - süsteem proovib aidata sotsiaalseid ettevõtteid, siin Eestis on see algamas, kuid valitsus ja kohalikud omavalitsused, kes saavad pakkuda ühiskondlikke hüvesid, ei ole veel sellesse kaasa tõmmatud. On aeg neid tagant ärgitada,“ sõnas Holtby.
* Helpific on vabatahtlikke abistajaid ja erivajadustega abivajajaid ühendav veebiplatvorm.
© Helpific
0 comments