Vaimse tervise häirega inimesed tööturul - mõju isiklikule ning tööelule ja sõltuvus stigmadest
Helpific kohtus augustis ja septembris infotuuril Haapsalus ning Tallinnas tööandjate, avaliku sektori institutsioonide, puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ja Helpific veebiplatvormi huvilistega, et arutada vaimse tervise häirega inimeste, kes on tööturul riskirühmaks mitte erivajaduse, vaid pigem häirega seotud väärarusaamade ja vääruskumuste tõttu, tööhõivet. Käesolevaga on huvilistel võimalik tutvuda, mida arutati Haapsalus ja Tallinnas töötoas “Vaimse tervise häirega inimesed tööturul - mõju isiklikule ning tööelule ja sõltuvus stigmadest.
Haapsalu
Haapsalus osalesid tuuri "Piirideta elu" vestlusringis järgmiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtmiste esindajad: Mitmekesisuse Kokkulepe, Töötukassa, Läänemaa Arenduskeskus, Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Sotsiaalmaja, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Läänemaa Vähiühing, Vabatahtlike Värav, Läänemaa Invaühing, Eesti Noorteühenduste Liit.
Haapsalu
Haapsalus osalesid tuuri "Piirideta elu" vestlusringis järgmiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtmiste esindajad: Mitmekesisuse Kokkulepe, Töötukassa, Läänemaa Arenduskeskus, Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Sotsiaalmaja, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Läänemaa Vähiühing, Vabatahtlike Värav, Läänemaa Invaühing, Eesti Noorteühenduste Liit.
 |
| Helpifici projektijuht Keiu Roosimägi ja vestluse moderaator Tom Rüütel avavad diskussiooni, et selgitada välja vaimse tervise häirega inimeste peamised probleemid avatud tööturul, kaardistada nende probleemide põhjused ja leida üheskoos külalistega võimalikke lahendusi |
Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise valdkonna õigusekspert): Kuni 30- aastased vaimupuudega noored soovivad väga tööle minna ja kodunt välja saada, kuid tööandjad ei pruugi neid palgata, sest neil on hirm vaimupuudega inimese ees. Läänemaa tööandjaid tahaks ka julgustada ja neile võiks eeskujusid pakkuda ettevõtetest üle Eesti. Erivajadustega inimesed saavad hästi hakkama seal, kus vähemalt üks tööandja-poolne inimene on hästi teemale pühendunud – näiteks on kellelgi isiklik kokkupuude puudega inimesega. Kaubamaja ja Selver on hea eeskuju - üksikud inimesed on firmas teinud väga palju ära erivajadustega inimeste palkamiseks. Kas erivajadusega inimene peaks selle asjaolu ära märkima oma CVs? Võin öelda, et mina täna ei kirjutaks. Oleneb muidugi tööandjast, aga minu kogemus on, et eelarvamusi erivajadustega inimeste suhtes on üsna palju. Töötaja värbamise protsessis kulutatakse ühe CV peale võibolla kaks sekundit ja esimeses voorus tõstetaks see CV puude pärast kõrvale.
Evelin Kullison (Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja): Läänemaal on olnud inimestel võimalusi leida tööd ja on saadud positiivset tagasisidet. Meie poole on pöördunud mõned üksikud vaimse tervise häirega tööotsijad. Aga tööandjad ise ei ole meie poole pöördunud ja huvi tundnud. Töötukassas on hetkel üle Eesti arvel umbes 25 000 inimest, kellest erivajadusega on 2600-l. Läänemaal on Töötukassas tööotsijana arvel kokku 700 inimest, kellest 6-7 protsenti on erivajadusega. See arv aga üha kasvab, sest seoses järgmisel aastal jõustuva töövõimereformiga peaks tööturule sisenema umbes 50 000 töövõimekaotusega inimesest, kes täna tööl ei käi. Kui küsida, kas täna võtavad Läänemaa tööandjad vaimsete häiretega inimesi tööle, siis täna me alles kaardistame ja ei saa väita, et kohe võetakse. Aga kui tööandjal on suguvõsas või mujal kokkupuude olemas, siis võetakse. Pigem on ei-vastused olnud.
Evelin Kullison (Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja): Läänemaal on olnud inimestel võimalusi leida tööd ja on saadud positiivset tagasisidet. Meie poole on pöördunud mõned üksikud vaimse tervise häirega tööotsijad. Aga tööandjad ise ei ole meie poole pöördunud ja huvi tundnud. Töötukassas on hetkel üle Eesti arvel umbes 25 000 inimest, kellest erivajadusega on 2600-l. Läänemaal on Töötukassas tööotsijana arvel kokku 700 inimest, kellest 6-7 protsenti on erivajadusega. See arv aga üha kasvab, sest seoses järgmisel aastal jõustuva töövõimereformiga peaks tööturule sisenema umbes 50 000 töövõimekaotusega inimesest, kes täna tööl ei käi. Kui küsida, kas täna võtavad Läänemaa tööandjad vaimsete häiretega inimesi tööle, siis täna me alles kaardistame ja ei saa väita, et kohe võetakse. Aga kui tööandjal on suguvõsas või mujal kokkupuude olemas, siis võetakse. Pigem on ei-vastused olnud.
Sirlis Sõmer-Kull (Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja): Need, kellel on vähegi töövõime säilinud, peaksid siiski töötama, õppima või tööd otsima - vaimse tervise häirega inimestel ongi kõige raskem tööle saada. Selleks on Töötukassa oluline tööliin erivajadustega tööotsijatele - sobilike tööandjate kaardistamine ja nende hulgas teadlikkuse tõstmine. Töötukassas on reformi ettevalmistamisega tegeletud juba üle aasta ning järjest palgatakse juurde spetsialiste, kes erivajadusi inimesi nõustama hakkavad. 1. oktoobrist asuvad maakondade kontorites tööle juhtumikorraldajad ning vastava koolituse saavad ka ülejäänud töötajad. Lisaks hakkab Töötukassa pakkuma erivajadustega inimestele uusi teenuseid, millest raskema vaimse terviseprobleemiga inimestele mõeldud kaitstud töö aitab tugiisiku toel erivajadusega inimesel töötegemist tasapisi harjutada.
 |
| Vestlusringis tõstatub ülesse oluline küsimus: kas erivajaduse peaks märkima CV-sse? |
Oliver (Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kogemusnõustaja, skisofreenia diagnoos): Minul aitas tööturule siseneda naistugiisik, kes motiveeris ja aitas rasketes olukordades hakkama saada. Peab olema harjunud, et võidakse öelda midagi halvasti, aga seda siis kui hakkad ise tööprotsessi muutma. Üsna raske on tööd saada, sest olen aeglasem, vähem produktiivsem ja vähendan ettevõtte käivet. Täiskoormusega töötavad üksikud. Haiguse alguses pühkisin põrandat ja koristasin, aga hiljem sain läbi Tallinna Vaimse Tervise Keskuse pagariettevõttesse tööle ja töötasin kaks tundi päevas. Aeg läks edasi ja lõpuks olin võimeline ka 6-8 tundi järjest tööd tegema. Kõige suurem motivatsioon oligi see, et ma ei tahtnud oma tugiisikut alt vedada.
Juta Siimuste (Haapsalu Sotsiaalmaja tegevusjuhendaja): Osutame erihoolekandeteenuseid sotsiaalmajas toetatud tööna kui ka Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses – paraku aga sobivat tööd on vähe ja kandideerijad on erinevatest gruppidest. Oluline on, et nad saaksid liikuda edasi ja on koguaeg toetatud, sest ilmselt on palju inimesi, kes pole leidnud töökohta.
Juta Siimuste (Haapsalu Sotsiaalmaja tegevusjuhendaja): Osutame erihoolekandeteenuseid sotsiaalmajas toetatud tööna kui ka Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses – paraku aga sobivat tööd on vähe ja kandideerijad on erinevatest gruppidest. Oluline on, et nad saaksid liikuda edasi ja on koguaeg toetatud, sest ilmselt on palju inimesi, kes pole leidnud töökohta.
 |
| Külalised muutuvad aina mõtlikumaks: kas erivajadusega töötaja vähendab ettevõtte tootlikkust või pakub hoopiski väärtust, nt lojaalsuse ja pühendumise näol? |
Sirlis Sõmer-Kull: Eelmisel nädalal olime Pärnus ja käisime uurimas puutöötehases olevat ohutust. Tööandja jaoks on seal psüühilise häirega inimese palkamine liiga suur risk - kes tagab, et on tugi ja ohutus? Teise inimese tugi on väga oluline vaimsete häiretega töötajate sektoris.
Kaja Rootare (Haapsalu aselinnapea): Tööandjale isegi meeldiks erivajadusega inimesi tööle võtta, kuid paraku ei ole see esikohal, sest töö tuleb ikkagi ära teha, olenemata erivajadusest. Pigem tuleks tõesti pakkuda tugiisikut, et kõik vajadusel tööd saaks. CV-sse erivajaduse märkimine tähendaks seda, et ilmselt ei saada tööd, seega arvan, et seda ei peaks märkima. Mingil hetkel peaks kindlasti rääkima sellest vestlusvoorus, et arvestada tööaja ja -tingimustega. Ei teata, milliseid kogemusi on tööandjatel erivajadustega inimestega ja millise silmaringiga nad on, kuid otsitakse ikkagi head töötajat ja vajatakse informeeritust. Need, kes soovivad tööd, aga ei selgita oma olukorda, nendega tekib usaldamatus ja töösuhe on lühem. Ettevõte võiks näidata enda avatust ja tolerantsust näiteks märgise või lausungiga.
Kaja Rootare (Haapsalu aselinnapea): Tööandjale isegi meeldiks erivajadusega inimesi tööle võtta, kuid paraku ei ole see esikohal, sest töö tuleb ikkagi ära teha, olenemata erivajadusest. Pigem tuleks tõesti pakkuda tugiisikut, et kõik vajadusel tööd saaks. CV-sse erivajaduse märkimine tähendaks seda, et ilmselt ei saada tööd, seega arvan, et seda ei peaks märkima. Mingil hetkel peaks kindlasti rääkima sellest vestlusvoorus, et arvestada tööaja ja -tingimustega. Ei teata, milliseid kogemusi on tööandjatel erivajadustega inimestega ja millise silmaringiga nad on, kuid otsitakse ikkagi head töötajat ja vajatakse informeeritust. Need, kes soovivad tööd, aga ei selgita oma olukorda, nendega tekib usaldamatus ja töösuhe on lühem. Ettevõte võiks näidata enda avatust ja tolerantsust näiteks märgise või lausungiga.
Keiu Roosimägi (Helpific kaasasutaja): Ühiskondlike hoiakute ja stigmade muutmine peab algama juba varajases eas. Kui poekassas töötab nt kurt, siis inimesed imestavad tohutult, neil tekivad emotsioonid - et tema ka töötab! Samas on töötamine iga inimese põhiõigus ja -vabadus. See, et erivajadusega inimene töötab, peab olema niivõrd tavapärane, et ei tekita üleliigseid emotsioone. Tegelikkuses ei ole ju nii, et psüühikahäirega inimene on ohtlik - meedia kaudu käib pidev hirmutamine, filmid on täis vägivalda.
 |
| Helpific on kokku viinud erinevate sektorite esindajad. Ikkagi jääb kaart lauale: miks palkavad teatud ettevõtted teadlikult vaimupuudega töötajaid ja miks paljud teised ettevõtted seda ei tee? |
Kersti Lõhmus (Lääne Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja): Lääne maakond on noori viinud hooldekodusse, ega nad ennem ei teagi, kes täpsemalt psüühikahäiretega inimesed on. Tagasi tulles tunduvad nad bussis palju tolerantsemad. Tuleks alustada õpetajatest, kes lapsi kaasaksid. Oleme mõelnud 7.-8. klassi kaasamist, kuid tundub, et nad pole valmis, pigem 10.-11. klass. Haapsalu lapsed on juba harjunud, kuid kaasavas hariduses on veel pikk maa minna. Erivajadustega noored, kes on käinud tavalasteaias ja koolis, on enesekindlamad, julgemad ja saavutavad rohkem, koolikaaslased ei halvusta ning on positiivsemad.
Tom Rüütel (Helpific meeskonna liige, tserebraalparalüüsi diagnoos): Kui käibki erikoolis, siis võiks suhelda rohkem välismaailmaga, sest kui kool saab läbi, siis ta on jälle suletud ringis. Tutvused ei teki nii, et pannakse kokku ja saagu teist paar - väljas käies ja oskus teistega suhelda, tekitab tutvusi. Arvan, et maailma muutmisega tuleb varakult alustada, et tööandjad oleks tolereerivad. Hea, et Töötukassa koolitab ja tegeleb tööandjatega ning oluline on, et inimene teeks seda tööd, mis talle meeldib – ja soovi korral ise leiab sellise töö.
Tom Rüütel (Helpific meeskonna liige, tserebraalparalüüsi diagnoos): Kui käibki erikoolis, siis võiks suhelda rohkem välismaailmaga, sest kui kool saab läbi, siis ta on jälle suletud ringis. Tutvused ei teki nii, et pannakse kokku ja saagu teist paar - väljas käies ja oskus teistega suhelda, tekitab tutvusi. Arvan, et maailma muutmisega tuleb varakult alustada, et tööandjad oleks tolereerivad. Hea, et Töötukassa koolitab ja tegeleb tööandjatega ning oluline on, et inimene teeks seda tööd, mis talle meeldib – ja soovi korral ise leiab sellise töö.
TALLINN
Tallinnas osalesid Helpific tuuri raames Uue Maailma Tänavafestivalil toimunud vestlusringis järgmiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtmiste esindajad: Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Soome Arcada Ülikool, ISS Eesti, Arvato Services Estonia, MTÜ Think, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tallinna Invaspordiühing, Tugiühendus Võimalus.
Tallinnas osalesid Helpific tuuri raames Uue Maailma Tänavafestivalil toimunud vestlusringis järgmiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtmiste esindajad: Töötukassa, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Soome Arcada Ülikool, ISS Eesti, Arvato Services Estonia, MTÜ Think, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tallinna Invaspordiühing, Tugiühendus Võimalus.
 |
| Tallinna vestlusring on avatud: mida ja kui palju on tööandjal vaja täpselt teada, enne kui töösuhe alata saab? |
Triin Juss (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhõiveosakonna juhataja): Olukord läheb paremaks, sest tööjõupuudus on Eestis niivõrd suur. Paindliku töövormi pakkumisest võidavad kõik – lisaks puudega inimesele, ka emad ja vanemad inimesed. Järjest enam tööandjaid vaatab, kuidas muutuda paindlikumaks, et mitte jääda kaotajaks tööturul.
Tom Rüütel (Helpific meeskonna liige, tserebraalparalüüsi diagnoos): Ühiskond saab tööhõivereformi käigus vaid toetavamaks, sest aina rohkem räägitakse puuetega inimestest. Ka nö tavainimene näeb, et erivajadustega inimene ei ole ainult kulu, vaid ka väärtus ühiskonnale.
Tom Rüütel (Helpific meeskonna liige, tserebraalparalüüsi diagnoos): Ühiskond saab tööhõivereformi käigus vaid toetavamaks, sest aina rohkem räägitakse puuetega inimestest. Ka nö tavainimene näeb, et erivajadustega inimene ei ole ainult kulu, vaid ka väärtus ühiskonnale.
Anu Rahu (Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teenuste arendusjuht): Mõnikord haigestutakse skisofreeniasse juba ülikooli ajal ning vajatakse tuge ja enesekindlust tööturule sisenemiseks. Kui keskeas inimesed haigestuvad depressiooni – vajatakse teistsugust tuge. Töötukassal on olemas laiem teenuste pakett, kus reaalsed vajadused tulevad välja töösituatsioonis. Me näeme oma igapäevases töös seda, et kui inimene räägib, mitu tundi päevas ta suudab tööd teha, siis kõik tööandjad ei arvesta sellega. Meie asutuse roll on aidata tööandjaga sellisel juhul suhelda, et inimene saaks haigusest ikka taastuda ka.
Vaimsete häiretega inimestel on raske rääkida teistele probleemist. Seda tekitab tavainimeste teadmatus, sest filmid on tekitanud illusiooni, kus vaimse terviseprobleemiga inimene on vägivaldne või madala intellektiga. Statistiliselt psüühiliste haigustega inimeste seas ei ole rohkem vägivaldsust kui tervete inimeste hulgas ja samuti intellekt ei ole alati madalam. 40% inimestest kogevad erinvatel eluetappidel psüühilist haigust - erinev on see, kuidas vastu peetakse.
 |
| Kas vaimsest tervisehäirest on inimestel raskem avalikult rääkida kui näiteks füüsilisest erivajadusest? |
Oliver (Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kogemusnõustaja, skisofreenia diagnoos): Vaimse tervise häirega inimest tuleb julgustada enne tööle asumist ja samuti keskkond peab olema väga toetav. Vahel võib isegi tunduda panni puhastamine raske, kuid tuleb tunnetada oma jõudu ja proovida, kas õnnestub. See on lihtsam ülesanne, kuid kui on palju väljakutseid, siis on raskem. Töötamine kollektiivis annab julguse, et saan hakkama ja tunde, et minu tööd on vaja – olen oluline. Ees on pikk väljakutsetega tee, sest edasi minnes avanevad uued horisondid ja probleemid. Peame rohkem sõna võtma, sest mida rohkem inimesi teab nendest teemadest, seda parem kogu ühiskonnale.
Zsolt Bugarszki (Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor, Helpific kaasasutaja): Hea töökeskkonna näide on Google, sest nad uurivad, kuidas sinu isiklikke vajadusi teenida – see on nende mentaliteet. Vajame spetsiaalseid tingimusi selleks, et töötada erivajadustega inimestega. Neil on samuti erilisi andeid ja peaksime pakkuma neile jätkusuutlikku keskkonda ja tingimusi. Peaksime julgustama ettevõtteid nägema maailma laiemalt. Näiteks põlveprobleem ei muuda inimese identiteeti tööl või kodus, kuid vaimne puue on kohe esimene asi identiteedi määramisel. Samas sinu teised omadused on tähtsamad kui erivajadus. Ma tunnen Eestis avatust – vajame tööjõudu ja seega erivajadustega inimesed on hea väärtus. Eesti süsteem ei ole veel valmis ja kasutatakse palju Euroopa Liidu rahasid. Tekib küsimus, kuidas mõistlikult integreerida need inimesed tööturule.
Zsolt Bugarszki (Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor, Helpific kaasasutaja): Hea töökeskkonna näide on Google, sest nad uurivad, kuidas sinu isiklikke vajadusi teenida – see on nende mentaliteet. Vajame spetsiaalseid tingimusi selleks, et töötada erivajadustega inimestega. Neil on samuti erilisi andeid ja peaksime pakkuma neile jätkusuutlikku keskkonda ja tingimusi. Peaksime julgustama ettevõtteid nägema maailma laiemalt. Näiteks põlveprobleem ei muuda inimese identiteeti tööl või kodus, kuid vaimne puue on kohe esimene asi identiteedi määramisel. Samas sinu teised omadused on tähtsamad kui erivajadus. Ma tunnen Eestis avatust – vajame tööjõudu ja seega erivajadustega inimesed on hea väärtus. Eesti süsteem ei ole veel valmis ja kasutatakse palju Euroopa Liidu rahasid. Tekib küsimus, kuidas mõistlikult integreerida need inimesed tööturule.
Arne Kailas (Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik): Muutuma peab mõtlemine – peame teadma võimeid ja selle järgi hindama, mida saame pakkuda. Kui kõik paneks selle kirja CV-sse, siis tööandjad näeksid kui palju meie ümber on selliseid inimesi. Me suhtleme pidevalt erinevate inimestega ja kui saaksime teada, et neil on erivajadus, siis me suhtlemist ju ei lõpetaks.
Triin Juss: Kui vaimse tervise häirega inimene on juba töö kaotanud, siis ta ei julge rääkida oma tervisehäirest uuele tööandjale. Samas tööandja tahaks seda teada vajadustega arvestamiseks ja ollakse väga tänulikud aus olemise eest. ISS on hea näide tööandjast, kuid on ka suletud suhtumisega ettevõtteid.
Puudub hindamissüsteem, mis aitaks süüvida erivajadusega inimeste võimekusse - spetsialistidest meeskond, mis aitaks välja selgitada erivajadustega inimese talendi ja võimed. Mille poolest võiks antud inimene olla tööandja jaoks unikaalne? See profiil aitaks näha tema väärtust töötajana. Muuta vaatenurka ja näidata, mida ta suudab ja mis on tema eriline võime. Tööandjate väga üldine seisukoht on – kui erivajadustega töötaja tuleb tööle, siis antakse talle selline töö, mida keegi teine teha ei taha või vaadatakse laos nurk, kus ta võiks töötada. Tegelikult peaks kasutama ära tema võimekust ja pakkuda võimetele vastavat töökohta.
CV-sse me erivajadust ei märgi, aga kliendid räägivad sellest intervjuul. Kui see on kindel, et vajad tugiisikut, siis peaks tööandjat sellest eelnevalt teavitama, sest ettevalmistus on pool võitu. Telefoni teel peaks erivajadust täpsustutama, sest lihtsalt erivajadusest teavitamine on liiga üldine. Enamus tööandjaid pole valmis kahjuks endiselt erivajadustega inimestega tegelema, samas teenuseid on palju - Töötukassas näiteks.
Me vajame tavainimeste kui ka tööandjate suhtumise muutumist. Õnneks on ka selliseid tööandjad, kes nähes CV-s erivajadust otsivad eriti hoolikalt, kuidas saab seda inimest rakendada. Meil on olnud tööl puudega inimesi, kollektiiv on valmis neid vastu võtma ja pole olnud mingeid probleeme. Võibolla mõtleme välja probleemid ja neid tegelikult ei olegi. Ühe suure muutuse algus võib olla ebamugav, aga olukord sunnib inimesi leidlikke lahendusi otsima.
Jukka Piippo (Soome Arcada Ülikooli esindaja): Vaimsete häiretega inimesed ei saa sõltuda ainult iseendast, vaid sõltuvad ka tööle võtjatest. Mida vajab tööandja, kui ta palkab vaimsete häiretega inimesi?
Harilikult vaimsete terviseprobleemidega inimesed on sõltuvad ühiskonnast ja teistest inimestest. Peame muutma suhtumist nendesse positiivsemaks ja vähendama stigmatiseerimist. Inimesed naudivad tööd kui nad töötavad sõbralike inimestega ja töökeskkond on sobilik. Vaimsete häiretega inimesed ei ole nii erinevad, nad vajavad samuti mõnusat keskkonda, inimesi ümber ja nauditavaid ülesandeid. Kes teist on armunud? Kui oled armunud, siis sinu dopamiini tase on tõusnud – samamoodi on vaimsete häiretega inimestel. Ei ole tegelikku tõestust, et vaimsed tervisehäired on haigused. Miks on nii raske öelda, et sul on vaimsed tervisehäired? Kogu julgust, et kirjutada oma CV-sse teave vaimsest tervisehäirest. Ma usun aususesse, kuid see võib olla raske.
 |
Soome Arcada Ülikooli esindaja Jukka Piippo arutleb, miks ei ole inimesel häbi tunnistada kui ta põeb vähki, kuid varjatakse vaimseid tervisehäireid? Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Zsolt Bugarszki tõstatab selle peale põletava küsimuse: kas vaimne puue on esimene asi inimese identiteedi määramisel?
|
Helo Tamme (ISS Eesti personalijuht): Kui sul ei ole eelnevalt kogemust teistsuguste töötajatega, siis sa ei tea, mida ette võtta. Partnerid – Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus – on toetanud koolitustega, et kuidas vaimse tervise häirega inimesi tööle saada. Oluline on ka tugiisiku olemasolu, kelle poole tööandja saab pöörduda. Loomulikult tuleks koolitada ka kolleege ja juhte, sest töötaja negatiivsed kogemused tööl põhjustavad hirmu avada end uutele tööandjatele. Meile on tulnud CV-d, kus on kirjas inimese erivajadus, kuid kõik tööandjad ei pruugi sind seetõttu tööle kutsuda. See on tunnetuse küsimus ja oleneb kuhu kandideerid - ühest vastust ei ole.
 |
| Arutelu moderaatorid Keiu Roosimägi ja Tom Rüütel üritavad välja uurida, millised peaksid olema järgmised sammud, et soodustada vaimse tervise häiretega seotud stigma kahandamist |
Pille Room (Arvato Services Estonia personalijuht): Vaimset tervisehäiret ei ole tööandjal lihtne tuvastada, kuid mõnikord on vajalik teha ümberkorraldusi, sest tuleb teha enamat kui keskkonna kohandamine füüsilise puudega inimese puhul. Vaimsete tervisehäirete informatsiooni vähesuse tõttu mõeldakse kõike erinevat välja – tekivad stigmad ja hirmud. Juba tööl olevatesse inimestesse ei suhtuta teistmoodi, sest tavaliselt tööandja ei tea seda, et tal häire on. Keskkond peab olema avatud ja soosiv erinevate inimeste kohandamiseks – nii ei süvene tervisehäire.
Külliki Bode (Töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist): Töötukassa on hakanud lähenema vaimsete tervise häiretega inimestele ja pakume praktikat ning palgatoetusi jms. Pakume nõustamist, et kuidas erivajadusega inimest tööle võtta. Töötukassa saab olla suureks abiks, sest meil on spetsialistid, kes toetavad tööandjaid, et kuidas töötada psüühiliste erivajadustega inimestega. Teenuseid on päris palju ja hetkel arendame oma võrgustikku ja partnereid – see on uus suund Töötukassal. Arvan, et alguses ei tasu erivajadusest CV-sse infot panna, kuid kui tööandja kutsub vestlusele, siis tasub sellest teada anda. Koostöö ja individuaalsed lahendused on märksõnad.
Külliki Bode (Töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist): Töötukassa on hakanud lähenema vaimsete tervise häiretega inimestele ja pakume praktikat ning palgatoetusi jms. Pakume nõustamist, et kuidas erivajadusega inimest tööle võtta. Töötukassa saab olla suureks abiks, sest meil on spetsialistid, kes toetavad tööandjaid, et kuidas töötada psüühiliste erivajadustega inimestega. Teenuseid on päris palju ja hetkel arendame oma võrgustikku ja partnereid – see on uus suund Töötukassal. Arvan, et alguses ei tasu erivajadusest CV-sse infot panna, kuid kui tööandja kutsub vestlusele, siis tasub sellest teada anda. Koostöö ja individuaalsed lahendused on märksõnad.
Jevgeni Bugakin (Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist): Kui küsida, millal süsteem erivajadustega inimeste jaoks valmis saab, siis tegelikult ei saagi – see on pidevalt arenev. Tekib rohkem asutusi ja parem teadlikkus. Kõik teenused arenevad koguaeg ja areng kunagi ei peatu. Sõltuvalt erivajadusest on mitmeid lahendusi, mida aitavad leida rehabilitatsiooni asutused ja vabaühendused. Töötukassa aitab lahendusi leida ja loob vajalikku võrgustikku.
* Helpific on vabatahtlikke abistajaid ja erivajadustega abivajajaid ühendav veebiplatvorm.
© Helpific
© Helpific
