Vaegnägijatele

Meie Inimesed | Tom Rüütel

11:58:00

Puudeline metsas puudel seltsiks

Ka puuetega inimeste jaoks ei ole seiklustes midagi iseäralikku, nad käivad matkamas, tegelevad ekstreemspordiga, kaugetest reisidest rääkimata. Minul on au omada sõpru, kes on peaaegu iga ilmaga valmis kuskile minema. Olgu siis lausvihm või muidu niiske ja rõske lörtsine ilm. Me oleme oma soovides lihtsad. Meil on vaja head seltskonda. Niisiis olengi käinud oma sõpradega metsaonnides, maakohtades, kuhu niisama ei satu ning pikemal reisilgi. Nagu ütlesin, peitub lihtsuses võlu. Me ei aja taga luksuslikkust, mitte, et see meile ei meeldi, aga seda pole lihtsalt ja lihtsaks eluks vaja.

Sõbrad tuleaseme ümber 

Möödunud nädalavahetusel käisime Saaremaal Orissaarest linnulennult ca 5km sõbra juures maal. Temal on seal ka püsti pandud sisuliselt onn, aga alt kinnine, mis annab väga palju juurde võrreldes Saaremaal olevate RMK metsaonnidega Sopi ja Ninanukiga, mis seisavad kividel, kus tuul vabalt sisse puhub. Muidugi on eelpool mainitud onnides suur ahi, mida küttes onni nii soojaks saab, et ka talvel on mõistlikum maas magada kui pingi peal. Ettevalmistused selliseks äraolemiseks on lihtsad. Soojad ja veekindlad riided (sh jalatsid), magamiskott ning lebomatt, mõned vahetusriided. Muidugi tuleb poest kaasa osta igasugu kraami, et umbes ööpäev läbi ilusti hakkama saada. Ei tohi unustada puhast vett, sest tihtilugu on nendes kohtades raske joogivett saada. Elektrit neis kohtades samuti pole, siis on tarvilikud küünlad, tõrvikud, muidugi ei puudu kunagi lõke. Aga hakkama saaks ka ilma, kaasa tuleb võtta katelok ning vaadata, et kaasas oleks põleti jaoks piisavalt piiritust.

Kuu andis öösel palju valgust. Foto: Mihkel Väin 

Nii me siis istusime ümber lõkke, mis oli tehtud suure veoauto ratta sisse. Sadas küll vihma, aga hea seltskond heade sõprade näol on alati üle mistahest "halvast" ilmast. Tegelikult ei ole kunagi halba ilma, vaid on halb riietus. Selline koosviibimine on alati väga emotsionaalne ja suud räägitakse sõna otses mõttes sodist mõneks ajaks puhtaks ning naerul ei ole piire. Eriti toredad on hetked, kus tuleb hakata liikuma linna, tagasi tsivilisatsiooni, sest siis tuleb vägagi endaga võidelda - kuidagi ei tahaks lahkuda.

Olen suure abivajadusega, aga tean, et minu sõbrad ei pane seda enam tähele. Kui midagi vaja on, siis seda küsin ja minu aitamises ei ole midagi keerulist ega piinlikku.Tasub valida kaardil punkt ja sinna minna, võtta kaasa näiteks telk ja muu vajalik, paar head kamraadi ja lihtsalt minna. Sellised väljasõidud või matkad annavad argiellu palju juurde! 

Teksti Autor: Tom Rüütel

© Helpific

abistaja erivajadus Helpific iseseisev elu loodus sõbrad vaba aeg

Vaata lisaks järgmised artiklid

0 comments